Nr. 5/2006


Toimetaja veerg

Pisiasjad ja suurasjad
Teadlased on teaduse algaegadest saadik püüdnud maailma seletamiseks seda süstematiseerida, liigitada, rühmitada, tehes seda nii suurte kui väikeste asjadega. On ka selge, et mõõtmetelt võivad “asjad” tõepoolest olla väga mitmekesised.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Artiklid

    Head ja halvad suguhormoonid
    On üldteada, et põhiliselt paljunemisorganites toodetud suguhormoonid – naistel östradiool ja progesteroon ning meestel testosteroon – mõjutavad suguelundite talitlust ning esmaste ja teiseste sootunnuste arengut. Palju vähem teatakse aga seda, et nende ühendite roll ei piirdu ainult naisele ja mehele omaste tunnuste kujundamisega ning normaalse paljunemisprotsessi tagamisega.
  • Loe lähemalt...

  • Püssirohuvandenõu Inglismaal
    Iga aasta novembris, enne kui kuninganna Elizabeth II avab pidulikult parlamendi istungi, eelneb sellele parlamendihoone tseremoniaalne läbiotsimine, nagu see toimus 4. novembri ööl vastu 5.
  • Loe lähemalt...

  • Külmalabor kui Suure Paugu katsepolügoon
    Vedelikus esinevate keeristega puutume kokku igapäevaselt kas või näiteks kohvitassis suhkrut segades. Samas eksisteerivad mikroskoopilised kvantiseeritud keerised, mis tekivad ülivoolavas vedelikus ja mille uurimine on aidanud mõista mitmeid kvantmehaanilisi nähtusi.
  • Loe lähemalt...

  • Universumi algusest ja mustadest aukudest
    Piret Kuuse kommentaar Suure Paugu ja mustade aukude seotusele kvantiseeritud keeristega
  • Loe lähemalt...

  • Kas sugu loeb?
    Selline artikkel sattus mulle kätte 13. juuli Nature’t lugedes.
  • Loe lähemalt...

  • Lossi legendist, tamme teekonnast ja maali mõistatusest
    Tahan jutustada mõnest huvitavast juhtumist, millesse on aidanud selgust tuua dendrokronoloogia ehk eesti keeli aastarõngasdateerimine, mis uurib puude aastarõngaid, et neist teavet ammutada.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuu

    Valitud nooli mahukast kimbust
    Akadeemik Karl Rebase jutud
  • Loe lähemalt...
  •  

    Üksainus küsimus

    Millest räägiti Euroopa teaduse avatud foorumil?
    Vastavad
    Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia liikmed
    Dmitri Teperik ja Kaili Kaseorg
  • Loe lähemalt...
  •  

    Lugesin üht raamatut

    Liitlased ja relvavennad
    Reigo Rosenthal, "Loodearmee”, Argo, 2006
  • Loe lähemalt...
  •  

    Olümpiaad

    Kaks kulda ja kaks hõbedat maakera kuklapoolelt
    Geograafiaolümpiaad
  • Loe lähemalt...

  • Sloveenia sinise taeva all
    Rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad
  • Loe lähemalt...
  •  

    Sõjatehnika

    Uusi jalaväerelvi
    Alates automaatide ilmumisest ei ole jalaväe relvastus oluliselt muutunud. Jalaväelase põhirelvaks on ikka automaat, mis lisaks tavalistele kuulidele võib relvaraua all olevast eriseadmest lasta ka omalaadseid jalaväegranaate.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Uued tuuled

    Neutriino: muudab massi, mekki ja meelt
    Kõige neutraalsemad, kõige kergemad, kõige kinnipüüdmatumad. Neutriinode suhtes ei saa jääda neutraalseks ükski elementaarosakeste teoreetik ega kosmoloog.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Filosoofiline vaatenurk

    Ainult keha
    Lihtsustatult võib keha ja vaimu teooriad liigitada dualistlikeks (ld duâlis ‘kahesus’) ja monistlikeks (kr μονος ‘ainus’). Esimesi vaatlesime eelmises artiklis, seekord võtame ette monistlikud teooriad ehk need, mille kohaselt on kõik olemasolev kas materiaalne või vaimne.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Vanad pildid

    Kassaaparaadi peenrahaalus
    Tänapäeval, mil rahatähtede ringlus käibes üha enam kaotab oma positsioone plastikrahale ja peenraha on sageli muutunud lausa tülikaks koormaks taskupõhjas, võib kerge huumoriga vaadata fotosid vanadest filmikaadritest, kus leiutisena reklaamitakse peenraha ringluse moderniseerimist igapäevases käibes.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Ristsõna

    Ristsõna
    Järjekordse ristsõna leiab huviline trükinumbrist.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Enigma

    Võrratustega sudokud
    Uued sudokud leiab huviline ajakirja trükinumbrist.
  • Loe lähemalt...
  •