Nr. 4/2003


Üksainus küsimus
Miks ei usu ajaloolased Tallinna esmamainimisse 1154. aastal?

Vastab ajaloolane, Eesti Ajaloomuuseumi teadur Ivar Leimus

Sellele küsimusele vastamiseks vaatame kõigepealt, miks nad peaksid sellesse uskuma.

On üldteada, et aastaarv 1154 tähistab Araabia geograafi al-Idrisi maailmakaardi ja atlase valmimise aega. Ja nagu väitis Soome orientalist Oiva-Juhani Tallgren-Tuulio, olevat selle seitsmendas kliimavööndis muu hulgas kirjeldatud Astlanda maad ning Koluvani linna. Ent Idrisi tööd tunti teadusilmas juba kaua enne Tallgren-Tuulio avastust. Olid siis eelnenud uurijate põlvkonnad pimedusega löödud?

Asi pole siiski nii lihtne. Häda on selles, et üldjuhul ei märgita araabia kirjas täishäälikuid muidu, kui ainult eriti olulistel juhtudel. Näiteks Koraanis. Nii et harilikult tuleb lugejal nood juurde mõelda. Samuti on osa tähemärke üksteisega äravahetamiseni sarnased ja erinevad ainult niinimetatud diakriitiliste punktikeste poolest, mis aga on kirjas kerged kaduma. See ei sega argiteksti mõistmist, kuid võib tekitada ületamatuid raskusi võõraste kohanimede lahtimõtestamisel. Meie probleemi lahendamise teeb veelgi keerukamaks asjaolu, et Idrisi maailmakaardi originaal hävis Sitsiilia sisesõdades juba 12. sajandil. Õnneks aga on sellest säilinud üks lühem ning neli pikemat 12.–15. sajandil valmistatud koopiat.

Mis puutub Astlandasse, siis selle kirjapilt astlanda tõepoolest erilisi kahtlusi ei tekita. Iseasi, mida selle nime all tollal mõisteti. Teine on lugu Koluvaniga, mida säilinud koopiates kirjutatakse kujul qlwry. Kust siis Koluvan? Vaadelgem pisut tausta. 1920.–1930. aastad olid Põhjamaades rahvusromantilise ajalookirjutuse õitseaeg. Nõndap üritasid soomlased viia oma ajalugu võimalikult kaugesse minevikku ning Idrisi kaardil leitigi Soome kohanimesid, millest usutav tundub Tabasti maa ehk Häme. Veel rohkem mõtlemisainet pakkusid aga Astlanda ehk siis Tallgren-Tuulio arvates Eesti toponüümid. Et midagi Idrisi kirjapildiga sobivat siin ei leidunud, eeldas ta teksti ümberkirjutamisel sisse lipsanud vigu ning rekonstrueeris esialgseks nimekujuks qluwni ehk Kaluvani. Vahe pole esmapilgul suur ning kirjutaja eksimused oleksid üksikjuhul vähemalt mõeldavad. Kuid hüpoteesi nõrkus peitub selles, et Koluvan on “valesti” kõigis eri ajal ja eri kohas valmistatud koopiates. Mis suure tõenäosusega tähendab, et kirjutajad andsid algupärandi edasi suuremate vigadeta ja et järelikult pole Idrisi atlases ja kaardil iialgi eksisteerinud toponüümi Koluvan.