Seoses Eesti iseseisvumisega tulid päevakorda mitmed reformid ning igasuguste omariiklusega seotud elualade ümberkorraldamine. Tärkas vajadus ka nüüdisaegsete riigikeelsete maakaartide järele. 1990. aastal moodustatud Riigi Maa-ameti ülesandeks sai maareformi läbiviimise kõrval riigikaartide tootmise korraldamine. Sest kaarte vajab nii matkaja, autojuht, õpilane, lendur kui sõdur.

Nõukogude ajal kuulus täpsete maakaartide valmistamine N Liidu keskorganite kompetentsi. Eestis puudus rahvuslik geodeesia- ja kartograafiateenistus. Täpsed topograafilised kaardid olid tol ajal salajased, elanikkonnale ja valdavale osale ametnikest keelatud. Ega maateaduse tunniski saanud õpilane päris õiget pilti sellest, millised paigad mingis piirkonnas asuvad ning kui kaugel nad teineteisest on. Seepärast oli iseenesestmõistetav, et tuli välja anda uued ja täpsed, meie elamist ja tegemisi kergendavad maakaardid.

Kaardikeskus ei tekkinud tühjale kohale

Kohe pärast iseseisvumist moodustati valitsuse otsusega kartograafiliste tööde tegemiseks jms riiklikult tähtsate küsimuste lahendamiseks Põllumajandusministeeriumi alluvusega riigiettevõte – Eesti Kaardikeskus (RE EKK). Sellekohane valitsuse määrus jõustus 1993. aasta suvel. Asutuse põhitegevuseks sai geodeetiliste võrkude rajamine, topograafiliste ja temaatiliste kaartide valmistamine ning maamõõdutööd – nii katastri- kui topograafiline mõõdistamine. Seoses üleviimisega Keskkonnaministeeriumi alluvusse lisandus riigi esindamine rahvusvahelistes kartograafiaprojektides.

EKK asutati endise projekteerimis-uurimisinstituudi Eesti Maaparandusprojekt baasil, kuna seal oli Nõukogude perioodil loodud suhteliselt asjalik fotogramm-meetria (1) laboratoorium ja töötasid hea ettevalmistusega spetsialistid. See oli oluliseks eeliseks infotehnoloogiale (IT) tugineva kartograafia tootmise rajamiseks. Hiljem liitus EKK-ga ka endise projekteerimisinstituudi Eesti Põllumajandusprojekti kaardistajate grupp. See grupp eesotsas Marko Pikkoriga tegeles ka Nõukogude ajal riigi maafondi kaardistamisega. Nii tekkiski endise tehnoloogia ning maakorraldus- ja maaparandusuuringutega tegelenud rahvusliku kaadri baasil uus maakaardistamise tööde kvaliteet. Nüüdseks on tänu veel mitmetele välisabiprojektidele EKK arenenud professionaalseks kartograafiaettevõtteks.

Alustati põhikaardist

Esimeseks suuremaks riigi tellimuseks oli Eesti põhikaardi koostamine. Kavandati geodeetiliste, fotogramm-meetriliste, topograafiliste ja kartograafiliste tööde kogum, millega asendada endised üleliiduliste ettevõtete kaardistamistööd uuel tehnoloogilisel tasemel.

Tänapäeva mõistes on põhikaart kogu riigi haldusala haarav kaardiseeria, mida levitatakse nii paberil kui ka arvuti kaudu. Arvutikaardi loomise ja pidamise eesmärgiks on 1:10 000 mõõtkavalise täpsuse ning detailsusega topograafilise andmestiku kogumine, säilitamine ning pidamine nüüdisaja tasemel. Kaardistamistööde tulemiks on kahes mõõtkavas (1: 10 000; 1:2000) ortofotod (2), arvutikaart ja topograafiline kaart mõõtkavas 1:20 000.

Arvutikaart on lähte- või aluskaardiks paljudele suuremõõtkavalistele teemakaartidele ning asukohateabele tuginevatele registritele, sh maareformi tulemusena tekkinud maakatastrile.

Andmestiku valdajaks, levitajaks ja pidajaks on Maa-amet; tööde tellijateks on olnud Maa-amet, Piirivalveamet ja Kaitsejõudude Peastaap. Nüüd juba 10 aastat kestnud kaardistamistööde tulemusena saab 1:10 000-mõõtkavalise arvutikaardiga kaetud kogu riigi haldusala, seega lõpeb kaardistamise esimene ring.

Põhikaardistamise digitaaltehnoloogia evitamisel on olulist osa etendanud EKK. Kui 1993. aastal alustati kaardistamist manuaaltehnoloogias ja nõukogudeaegsete seadmetega, kusjuures aerofotod telliti Vene ettevõtetelt, siis juba aastatel 1995–1997 võeti kasutusele digitaaltehnoloogia. Seda esmajoones tänu Shveitsi riigist Euroopa Liidu abiga saadud IT riist- ja tarkvarale.

EKK-s 1995–1997 rakestatud kaardistamise digitaaltehnoloogiline protsess algab aeropildistamise ettevalmistamise ja korraldamisega, järgneb pildistamisandmete fotogramm-meetriline töötlus, stereo- ja välikaardistamine, digitaalse andmebaasi moodustamine ning lõpeb topograafilise kaardi kirjastamisega. Vaheväljunditeks

on ortofotod, lõppväljunditeks arvuti(digitaal)kaart ja trükikaart.

Rahvusvaheline koostöö

EKK esimeseks vastutusrikkaks rahvusvaheliseks ettevõtmiseks kujunes Eesti-Rootsi ühisprojekt, mille kohaselt valmis 1996. aastal riigi haldusala 1:50 000-mõõtkavaline digitaalne kartograafiline andmebaas (arvutikaart) ja ortofotod. Kahe kolmandiku ulatuses rahastas ühisprojekti Rootsi riik tingimusel, et koostöös valminud andmebaasi ja selle arendustooteid ning infotehnoloogia vahendeid kasutatakse Eesti riigi huvides.

Teiseks oluliseks rahvusvaheliseks projektiks kujunes NATO suunitluse ja abiga 1:50 000-mõõtkavalise kaitseväe topograafilise kaardi tootmise käivitamine. Need on teiste sõnadega siis poolekilomeetrised kaardid, kus ühele sentimeetrile vastab pool kilomeetrit.

Tootmistööna alustas EKK topograafilise kaardi koostamise ja trükkimisega Kaitsejõudude Peastaabi tellimusel; esimesed kaheksa Kirde-Eesti kaardilehte ilmusid juba 1997. Möödunud aasta lõpuks sai kirjastatud 82 kaardilehte. Kogu riigi haldusala katmiseks on vaja neid 112.

Kõigi NATO suunitlusega kaitseotstarbeliste teemakaartide tegemiseks ja kasutamiseks kehtestas Kaitsejõudude Peastaap 1998. aastal vastavasisulised nõuded. Nendekohaselt on EKK kirjastanud ka teisi kaitseväekaarte, teiste hulgas eespoolmainitud põhikaardi andmestikku kuuluva topograafilise kaardi mõõdus 1:20 000.

Aeropildistamisest

Topograafilise kaardistamise ja maastiku-uuringute põhiliseks lähtematerjaliks on maapinna õhust pildistamise andmed. Kuna Eesti riigil oma aeropildistamise aparatuur (labor) puudus, käisid meie maid ja maastikke pildistamas välisettevõtted. Ulatuslikum, peaaegu kogu riigi haldusala haarav aeropildistamine toimus jällegi Eesti-Rootsi abiprogrammi raames, Maa-ameti ja Rootsi Maamõõduvalitsuse vahelise lepingu kohaselt aastatel 1995–2000. EKK ülesandeks oli pildistamistööde projektide koostamine ja maapealsed geodeetilised tööd. Pildistamisandmete fotogramm-meetrilise töötluse tegi esimestel aastatel Rootsi Maamõõduvalitsus, hiljem juba digitaaltehnoloogiale üle läinud Eesti Kaardikeskus.

Kohalike omavalitsuste jaoks on EKK alustanud aeropildistamise andmetele põhineva linnade ja asulate 1:2000 asukohatäpsusega topograafilise andmekogude koostamistega. See on olulise tähtsusega tihedasti asustatud alade ehitusuuringuteks ja planeerimiseks ning kohaliku infrastruktuuri kujundamisel, sest kaardi igale sentimeetrile vastab ainult 20 meetrit.

Eesti kaart 1:50 000

EKK omaalgatuslikuks kaardiks on viimastel aastatel väljaantav tsiviilkasutuseks mõeldud topograafiline kaart. See, nn poolekilomeetriline kaart sobib hästi matkajatele, kalastajatele jt loodushuvilistele, pääste- ja politseiteenistuste operatiivjuhtimiseks, haldusjuhtimise korraldamiseks jne. Kaardilehtedele on kantud geodeetiliste koordinaatide globaalvõrk (vajalik GPS määranguteks) ja riiklik ristkoordinaatide võrk. Momendil on 57-st kaardilehest ilmunud 37.

Näide lennukaardist

Rahvusvahelistele nõuetele vastava tsiviillennuliikluse korraldamiseks iseseisva Eesti riigi õhuruumis oli vaja usaldusväärseid geodeetilisi andmeid ja eriotstarbelisi kaarte. 1999. aastal valmis riiklik sihtprogramm, mille eesmärgiks on lennuliikluskaartide väljaandmine ning sellega seoses olevad geodeetilised mõõtmised. Andmekogu vastutavaks töötlejaks (riiklikuks tellijaks) jäi Lennuamet, volitatud töötlejaks ja lennukaartide väljaandjaks sai Eesti Kaardikeskus. Andmekogu asutamiseks sobivad põhi- ja baaskaardid. Nende täiendamiseks ja täpsustamiseks tehakse veel uusi geodeetilisi mõõtmisi; määratakse lennuraja peapunktide, lennuväljal asuvate navigatsiooniseadmete ja lennuväljade lähiümbruse kõrgtakistuste geodeetilised andmed, aga ka lennutrassidel paiknevad kõrgtakistused. 1999. aastal ilmus esmakordselt rahvusvahelise tsiviillennunduse nõuetele vastav Eesti õhuruumi lennukaart 1:500 000. Lennuameti ja suuremate lennuväljade omanike tellimusel on koostatud lennuvälja päästeteenistuse operatiivkaardid.

Nagu näeme, on Eesti Kaardikeskus oma kümneaastase tegevuse jooksul pistnud meist igaühele pihku mõne väga olulise kaardi, milleta eksleksime arutult nii ajas kui ruumis.

Kohanimeregister ja võrukeelsete kohanimede kaardistamine

Riikliku kohanimekorralduse eesmärgiks on tagada kohanimede kasutamise selgus ja ühe-mõttelisus. Normitud kohanimede alusel on hõlpsam välja anda kaarte, korraldada maaregistri pidamist, transporti ja sidet, rahvaloendust ning koostada registreid. Kohanimedel on ka kultuuriline aspekt – nad on keele- ja ajaloomälestised, osa kohalikust identiteedist. Registri andmetöötlus lähtub riiklikust kohanimeteabest tervikuna ja nimekorralduse rahvusvahelistest põhimõtetest. Registri pidamise infotehnoloogilised vahendid tagavad andmetöötluse ja andmete väljastamise universaalsuse ning ühildavuse muude riigi ja kohalike omavalitsuste andmekogudega.

Kohanimeregistri ja põhikaardistamise andmete ristkasutuse, aga ka Maa-ameti ja Võru Instituudi hea koostöö tulemusena lõpetas EKK sel aastal võrukeelsete kohanimede kaardistamise. Ajaloolise Võrumaa piires aastatel 1995–2003 kirjastati 65 topograafilise kaardi lehte mõõtkavas 1:20 000, kus on kirjas võimalikult palju võrukeelseid asustus- ja loodusobjektide kohanimesid.

(1), (2) Fotogramm-meetria ja ortofotod

Aeropildistamise andmete fotogramm-meetrilist töötlust kasutatakse peamiselt topograafiliste kaartide ja ortofotode valmistamiseks. Maapinna fotokujutise järgi määratakse maastikuobjektide asend, mõõtmed, kuju ja reljeefkujutis, st toimub maastiku fotokujutise transformeerimine geomeetriliselt täpseks kaardikujutiseks. Tulemuseks on ortofotod ja arvutikaardi esialgne variant. Fotokujutise töötlemiseks on kasutatud mitmesugust aparatuuri. Nüüdisajal kasutusel olevad analüütilised universaalriistad võimaldavad vahetult saada pildistatud objektide ja maastiku ruumilist mudelit, et selle abil teha mitmesuguseid mõõtmisi. Eesti Kaardikeskuses on rakestatud Nõukogude ajast pärit stereoanagraafi ja mitmeid nüüdisaegseid analüütilisi seadmeid.

HEIKI POTTER (1934) on geodeesiainsener, Eesti Kaardikeskuse AS endine peakartograaf.