Kooliaasta on läbi, seega paras aeg teha hooajast kokkuvõte. 2003.–2004. õppeaastal korraldati Eesti informaatikaolümpiaadi raames kuus avalikku ettevõtmist.

Kodused üritused ja võistlused

Kõigepealt peeti õpetajate ja infojuhtide toel mitmetes koolides lahtisi programmeerimisvõistlusi. Oma nime vääriliselt on need avatud kõigile soovijatele. Sel aastal osales lisaks kooliõpilastele ka kolm tudengit, kellest kaks kohe pärast võistlust hoopis korraldajate hulka värvati.

Novembri lõpupäevil korraldati Tartus avalik loengupäev informaatikaolümpiaadil osalejatele ja selle korraldajatele. Oli võimalus kuulata lahtise võistluse ülesannete lahenduste selgitusi, üldharivaid loenguid programmeerimisest ja þürii soovitusi eelolevatel olümpiaadivoorudel osalemiseks. Selliseid loengupäevi oleme aeg-ajalt pidanud ka varem ja need on kavas muuta iga-aastaseks traditsiooniks. Tulevikus tahaks loota aktiivsemat osavõttu ka õpetajate poolt – ilma nende toetuseta on olümpiaadidest osavõtt õpilaste jaoks paratamatult piiratud.

13. detsembril peeti neljateistkümnes koolis üle Eesti olümpiaadi koolivoor, mille tulemuste põhjal kutsuti paremad lahendajad edasi 17. jaanuaril peetud piirkonnavooru. Sealt pääsesid paremad omakorda lõpuheitlusse.

28.–29. veebruaril oli Tartus kahepäevane õppesessioon, mis oligi mõeldud ennekõike lõppvooru kutsutuile, kuid auditooriumide uksed olid avatud ka kõigile teistele huvilistele.

Hooaja avalikuma osa kulminatsioon oli muidugi olümpiaadi lõppvoor 13.–14. märtsil Tartus, kuhu eelmiste võistluste tulemuste põhjal kutsuti 58 paremat: 41 algajate ja 17 edasijõudnute rühmast.

Siinkohal on vahest paras aeg paari sõnaga selgitada, mida need rühmad endast kujutavad. Riikliku õppekavaga ainetes, näiteks matemaatikas ja füüsikas, on mõistlik pidada olümpiaadidel arvestust klasside kaupa, sest siis on teada, millised teemad on juba tunnis läbi võetud, ning sellest lähtuvalt koostada ülesanded.

Iseõppijate jõuproov

Informaatikaolümpiaadil võisteldakse programmeerimises, mida enamikus Eesti koolides üldse ei õpetata. Seega on tegu suurel määral iseõppijate võistlusega, kus osalejate oskustel ja kogemustel pole eriti seost nende vanusega. Seepärast pole informaatikas kunagi peetud arvestust otseselt klasside kaupa.

Kahel viimasel hooajal on osalejad ise valinud algajate ja edasijõudnute rühma vahel. Algajatele pakutakse lahendamiseks veidi lihtsamaid, edasijõudnutele raskemaid ja huvitavamaid ülesandeid. Esimest korda olümpiaadil osalejatele soovitatakse alustada algajate rühmast ja stagnatsiooni vältimiseks peavad selle rühma võitjad järgmisel hooajal üle kolima edasijõudnute hulka. Säärane korraldus tundub ennast üsna hästi õigustavat ning lähemal ajal seda muuta pole plaanis.

Lõppvooru tulemuste põhjal otsustas þürii edasijõudnute rühmas välja anda seitse diplomit: I järgu diplomi võitsid Jaan Vajakas (Tallinna Reaalkool) ja Mattias Linnap (Tallinna 21. Kool), II järgu diplomi Siim Ainsaar ja Marius Andra (mõlemad Tallinna Reaalkool) ning III järgu diplomi Margus Niitsoo (Tallinna Reaalkool), Aleksandr Nikiforov (Ahtme Gümnaasium) ja Aivo Paas (Nõo Reaalgümnaasium). Huvitav on, et auhinnalistele kohtadele ei tulnud ühtki abiturienti – see ilmselt kinnitab veel kord vanuse ja oskuste vahelise korrelatsiooni nõrkust.

Algajate rühmas võitis I järgu diplomi Laur Tooming (Hugo Treffneri Gümnaasium), III järgu diplomi said Aleksei Bumagin (Narva Humanitaargümnaasium), Peep Pullerits (Otepää Gümnaasium), Indrek Laanisto (Nõo Reaalgümnaasium) ja Lenno Nagel (Tallinna Reaalkool). Selles rühmas oli võitja teistest nii palju üle, et þürii otsustas II järgu diplomeid mitte välja anda.

Siinkohal tahaks þürii nimel tänada kõiki koole ja õpetajad, kes on andnud oma panuse erinevate võistlusvoorude läbiviimiseks. Nende hulka kuuluvad Ahtme Gümnaasium (õpetaja Olga Anissimova), Hugo Treffneri Gümnaasium (õpetaja Liile Jõgi), Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium (õpetaja Tatjana Gromova), Narva Humanitaargümnaasium, Narva Pähklimäe Gümnaasium (õpetaja Tatjana Saukova), Nõo Reaalgümnaasium (õpetaja Paul Juurik), Pärnu Koidula Gümnaasium (õpetaja Urmas Palmaru), Saaremaa Ühisgümnaasium (õpetaja Kunnar Sink), Sillamäe Kannuka Kool (õpetaja Svetlana Staðkevitð), Tallinna Läänemere Gümnaasium (õpetaja Eduard Zolotorevski), Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium (õpetaja Jelena Vinogradova), Tallinna Reaalkool (õpetaja Anne Tiits), Tartu Kutsehariduskeskus (õpetaja Urmas Heinaste), Türi Majandusgümnaasium (õpetaja Väino Liimann), Viljandi Paalalinna Gümnaasium (õpetaja Margit Nerman), Tallinna Pedagoogikaülikool ja Tartu Ülikool.

Balti olümpiaad – BOI

Lõppvooru paremaid ootas ees uus katsumus – Eesti koondise valimine. Kuna kõik senised võistlused peeti algajaile ja edasijõudnuile eraldi, siis ainuüksi nende tulemuste põhjal ei saanud koostada Eesti koondist rahvusvahelisteks võistlusteks, kus võisteldakse alati üheskoos. Nii korraldaski þürii 10.–11. aprillil koondise liikmekandidaatidele täiendava sessiooni ja valikvõistluse lõppvooru omadest raskemate ülesannetega.

Võttes lisaks valikvõistlusele arvesse ka varasemaid etteasteid, valiti Eesti koondisse Balti informaatikaolümpiaadiks (BOI) Mattias Linnap (Tallinna 21. Kool), Jaan Vajakas (Tallinna Reaalkool), Laur Tooming (Hugo Treffneri Gümnaasium), Marius Andra (Tallinna Reaalkool), Aleksandr Nikiforov (Ahtme Gümnaasium) ja Siim Ainsaar (Tallinna Reaalkool). Juhendajatena käisid koondisega kaasas EIO þürii liikmed Ahto Truu ja Kristo Tammeoja.

BOI peeti sel aastal 21.–25. aprillil Lätis, Ventspilsis. Kohal olid Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Norra ja Poola esindused. Peavõitjaks tuli veenva eduga järgmiste ees Poola esindaja Filip Wolski. Poolakad olid üldse väga edukad – viiest kuldmedalist läks vaid üks Leetu, ülejäänud kõik Poolasse.

Meie poistest teenis Jaan hõbemedali ning Mattias ja Laur said pronksid, mis on kokkuvõttes igati viisakas tulemus. Mattias seejuures kaotas hõbeda minimaalse veaga – ühe ülesande lahenduses oli tal vale vaid üks bitt. (Sellest väiksemat muutust ei ole kahendsüsteemil põhinevates arvutites võimalik teha.)

Väljaspool võistlust oli ürituse põnevaim osa kahtlemata ekskursioon Ventspilsi raadioastronoomia keskusse Irbenes, kus oli võimalik tutvuda maailma ühe suurema raadioteleskoobiga, mille antenni läbimõõt on 32 meetrit.

Meeleolukas oli ka aururongisõit vabaõhumuuseumis ja muidugi võistluse pidulik lõpetamine 13. sajandist pärinevas Liivimaa ordulossis, mis praegu on taastatud 19. sajandi kujul ja kus võitjate auks lasti pauku fotol näha olevast vanast kahurist.

Ees terendab Ateena

Tegelikult pole olümpiaadihooaeg veel läbi. Kohe pärast olümpiamänge, 11.–18. septembril, peetakse Ateenas ülemaailmne informaatikaolümpiaad (IOI), kuhu igast riigist on kutsutud neli võistlejat ja kaks juhendajat. Sinna sõitva koondise valimine oli seekord üsna lihtne. Kuna neli tublimat koduste võistluste kokkuvõttes olid meie parimad ka Balti olümpiaadil, siis pole mingit kahtlust, et Ateenasse sõidavad just Jaan Vajakas, Mattias Linnap, Laur Tooming ja Marius Andra. Juhendajatena lähevad nendega kaasa EIO þürii liikmed Ahto Truu ja Indrek Jentson.

Ja juba oktoobris või novembris algab uus hooaeg sellesügisese lahtise võistlusega. Ootame aktiivset osavõttu!

Viimasega seoses tahaks õpetajatele südamele panna: kui teie koolis on programmeerimisega tegelevaid õpilasi, kaaluge kindlasti koolivooru läbiviimist. See pole nii raske, kui tavaliselt arvatakse. Eraldi rõhutan, et koolivooru korraldaja ei pea ise programmeerida oskama: ülesanded koostab ja lahendusi kontrollib Tartu Ülikooli juures olev EIO þürii.

LOE VEEL

Täiendavat lugemist Eesti informaatikaolümpiaadidest ja ka meie koondiste esinemistest väljaspool saab Eesti koolinoorte olümpiaadide veebilehelt

http://www.ttkool.ut.ee/olympiaadid/

ja TÜ Teaduskooli informaatikaosakonnast

http://www.ttkool.ut.ee/comp/

Kiigata võib ka BOI veebilehele Lätis

http://www.boi2004.lv/

ja IOI veebilehele Kreekas

http://www.ioi2004.org/

AHTO TRUU on EIO zhürii esimees.