Nr. 4/2005


Olümpiaad
Õpilased võistlesid, juhendajad õppisid

23.–24. aprillil peeti Tartus bioloogiaolümpiaadi 44. lõppvooru, mis seekord oli üsna traditsiooniline.

Nagu varem, võistlesid ühel päeval gümnaasiumi ja teisel põhikooli õpilased. Nagu varemgi, tuli võistlejail sooritada teoreetiline test ning praktilised tööd viies valdkonnas. Valdkonnadki olid tuttavad: keskkond ja looduskaitse, zooloogia, botaanika, geneetika ja mikrobioloogia, inimene ja tervis. Esimesena mainitud valdkonnas ei uuritud seekordsel lõppvoorul spetsiifiliselt ökoloogiateooriat, ülesanded olid praktilisemat laadi. Ei selles ega üheski teises valdkonnas olnud tänavu jaotamist alamüksusteks, kuna iga edukaid tulemusi ihaldav võistleja pidanuks ju niikuinii kõik alamjaotused vastama (mäletatavasti olid eelmisel aastal samanimelised sektsioonid, mis omakorda jagunesid väiksemateks üksusteks).

Siiski oli ka pisikesi muudatusi. Välistest asjaoludest võiks ehk mainida, et Vanemuise tänava õppehoone suures ringauditooriumis oli just lõppenud remont ning võistlejaid võtsid vastu valdavalt renoveeritud ja nüüdisaegse tehnikaga varustatud ruumid, ainsaks erandiks zooloogiamuuseum.

Esmakordselt olid olümpiaadile kutsutud välisvaatlejad Lätist ja Leedust – inimesed, kes oma riigis analoogse üleriigilise olümpiaadiga tegelevad. Nii oli kohal Läti bioloogiaolümpiaadi esimees, Läti ülikooli bioloogiateaduskonna dekaan Uldis Kondratovics, aga ka Leedu bioloogiaolümpiaadi þürii liige, Vilniuse ülikooli dotsent Jurga Turcinaviciene ning Leedu bioloogiaolümpiaadi þürii liige ja Leedu loodusteaduste olümpiaadide ühingu liige Paulius-Lukas Tamoðiunas. Lisaks välisvaatlejaile olid asjaga tutvumas ka meie tulevased olümpiaadikorraldajad. Esimese päeva lõpus toimunud pidulikul õhtusöögil ülikooli kohvikus kuulati vaatlejate muljeid ja käidi välja mõte Balti bioloogiaolümpiaadi korraldamiseks – analoogseid jõukatsumisi korraldatakse näiteks keemias ja geograafias.

Et teisel olümpiaadipäeval võistlesid põhikoolide õpilased, kelle hulgas neidki, kes esimest korda Tartus, oli nendega kaasas suhteliselt suurel hulgal õpetajaid-saatjaid. Veel ühe uuendusena korraldati õpetajatele seminar, mille teemaks uurimistööde edukas koostamine ja juhendamine. Sõna võtsid Saaremaa ühisgümnaasiumi bioloogiaõpetaja ja aastaid edukaid uurimistöid juhendanud Eesti bioloogiaõpetajate ühingu olümpiaaditoimkonna esindaja Inge Vahter ning Eesti maaülikooli ajalehe toimetaja ja Õpilaste Teadusliku Ühingu bioloogiasektsiooni juht Juhani Püttsepp.

Õpilased võistlesid sarnastel alustel. Näiteks vastasid kõik gümnaasiumiõpilased teooriavoorus ühesugustele küsimustele. Põhikooli noorematel ja vanematel õpilastel olid erinevad küsimused. Kabinetitööski olid ülesanded sarnased. Tublimad võistlejad aga selgitati välja klasside kaupa. Parimatele anti lisaks MTÜ Loodusajakiri, mitmete kirjastuste ja Tartu ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna poolt välja pandud kirjandusele ka diplom. Esimese järgu diplomiga kaasnes ajakirja Eesti Loodus poolaastatellimus. Suur osa auhinnalistele kohtadele tulnud õpilastest arvati ka rahvusvahelise olümpiaadi kandidaatideks.


Eesti koolinoorte 44. bioloogiaolümpiaadi lõppvõistluse tulemused

Abiturientidest saavutas parima tulemuse Triin Tekko (Tallinna Prantsuse Lütseum), II järgu diplomid said Liisi Leis (Saaremaa ÜG) ja Mihkel Pajusalu (Hugo Treffneri G). III järgu diplomi pälvisid Laura Lillsaar (Suure-Jaani G) ja Aleksei Suslov (K-J 3. Kk). 11. klassis pälvis I järgu diplomi Eva Toom (Saaremaa ÜG). II järk omistati Rait Parmannile (Pärnu ÜG) ning III järgu saavutasid Sirgi Saar (Mustamäe G) ja Mariliis Mehik (Saaremaa ÜG). 10. klassis tuli esikohale Paula Solvak (Tallinna Reaalkool). II järgu diplomi sai Eva-Liisa Pärtel (Tallinna Prantsuse L). III järgu saavutasid tasavägise punktiarvuga Natalja Tjurina (K-J ÜG), Kärt Mäe (Vinni-Pajusti G) ja Silvia Käkk (Hugo Treffneri G). Suur osa auhinnalistele kohtadele tulnud õpilastest arvati ka rahvusvahelise olümpiaadi kandidaatideks.

9. kl tublim oli Kaija Vill (Võhma G), II järgu diplomi sai Marit Puusepp (Kadrina Kk), kes ühtlasi osales ka Euroopa Liidu Loodusteaduste olümpiaadil, pälvides oma meeskonnaga hõbemedali. III järgu diplomeid anti välja kolm: Jüri Kamenik (Tallinna Kivimäe Pk), Kai Tiitsaar (Kilingi-Nõmme G) ja Triin Saarepuu (Muhu Pk).

8. kl arvestuses oli tublim Mark Gimbutas (Tartu Kommertsg.). II järgu diplomi said Marju Kaps (Saaremaa ÜG) ja Kaarel Siim (Tartu Kivilinna G). III järk: Madis Hurt (Lähte ÜG) ja Kersti Asu (Paide ÜG).

7. kl I järgu diplom läks samuti Saaremaale, selle teenis Annika Soom (ÜG). II järgu sai Kärt Raud (Pärnu Sütevaka HG). Selles klassis anti välja neli III järgu diplomit: Leon Riehakainen (Tallinna Prantsuse L), Maarja Nõmmik (Vinni-Pajusti G), Artjom Stepanjuk (K-J Vahtra Pk) ja Inga Soone (Mustamäe G).

Kõige noorematest osalejatest sai esikoha Kaisa Papp (Saaremaa ÜG). II järgu diplomi said aga eelmise kooliõde Signe Toom ning Uku-Laur Tali (Tartu Kommertsg). Kolm III järgu diplomit: Aleksandra Rautio (Vahtra Pk), Anna Talvi (Lümanda Pk) ja Andres Mihkelson (Koeru Kk).

ILLAR LEUHIN (1961) on Tartu ülikooli lektor, magister. Eesti koolinoorte bioloogiaolümpiaadi korraldaja ja rahvusvahelise bioloogiavõistkonna juhendaja.

LOE VEEL http://www.ebo.ee



Illar Leuhin