Füüsikaolümpiaadi lõppvõistlus toimus tänavu 9.–10. aprillil, järjekorranumbriks 52.

Nagu alati, oli korraldajaks TÜ Teaduskool ja võistluspaigaks ülikooli füüsikahoone. Esmakordselt oli aga põhikooli võistlus toimunud juba nädal varem, 1. Eesti koolinoorte loodusteaduste olümpiaadi raames. Ümberkorralduse põhjuseks oli asjaolu, et Eesti alustas osalemist rahvusvahelistel loodusteaduste olümpiaadidel ning vaja oli võistlust, mille alusel komplekteerida võistkonnad. Põhikooli osalejate seisukohast oli paratamatuks tagasilöögiks fakt, et enam polnud võimalik võistelda kahes või enamas aines (nt keemias ja füüsikas) korraga. Sisulise külje pealt olid muudatused väiksemad. Teooriaküsimusi oli nii põhikooli kui ka gümnaasiumi komplektis sarnaselt varasemate aastatega kümme ning arvesse läksid vaid viie paremini lahendatud ülesande punktid. Eksperimentaalülesandeid põhikooli komplekt enam ei sisaldanud, neid asendas interdistsiplinaarse iseloomuga eksperimentaalvoor; gümnaasiumi komplektis oli neid aga tavapäraselt kaks, arvesse läks üks.

Tänu noortele þüriiliikmetele – Tartu ülikooli üliõpilastele – on viimasel ajal olnud ülesannete arhiiv täis originaalseid ja huvitavaid ülesandeid. Paraku pole huvitavad ülesanded üldreeglina lihtsad, sellest andis selget tunnistust tänavune gümnaasiumi komplekt, kus kolmanda koha punktid moodustasid vaid 66 protsenti maksimaalsest võimalikust. Võib-olla olid ülesanded natuke liigagi rasked – oht on peletada osa õpilasi füüsikast kui lootusetult raskest ainest eemale. Siiski, iga ülesande jaoks leidus vähemalt üks võistleja, kes lahendas selle (peaaegu) perfektselt. Peale selle on raskete ülesannete vooruseks see, et lahendamise protsessis tõuseb loomingulise lähenemise osakaal ning pingerea eesotsas on vahed suured ja võitjate selgitamine seetõttu lihtsam.

Lisaks diplomitele, mille jaotus on esitatud tabelis, on füüsikaolümpiaadil alati jagatud ka eriauhindu. Traditsiooniliselt paneb selle absoluutvõitjale välja Tartu Ülikooli Füüsika Instituut ning parimale mitte-lõpuklassi õpilasele Eesti Füüsika Selts. Tänavu saime esmakordselt välja jagada veel viis Hansapanga eriauhinda – andmaks märku, et nad on huvitatud reaalainetes andekate õpilaste sihikindlast enesearendusest, lootuses, et osa neist asub tulevikus tööle Hansapanka. Þürii jagas need viis eriauhinda järgmiselt: Siim Ainsaar – parim eksperimentaator; Jaan Vajakas (12. klass, Tallinna Reaalkool) ja Karel Aru – parim raskete ülesannete lahendaja; Steven Smit (11. klass, Otepää Gümnaasium) – parim võistleja väikelinnast; Egon Elbre (Nõo Reaalgümnaasium) – parim 10. klassi õpilane. Olümpiaadi absoluutvõitja Aleksandr Morozenko arvati 3.–12. juulil Hispaanias Salamancas toimuva 36. rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi võistkonna liikmeks.

Rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi võistkonna neli liiget valiti 20 kandidaadi hulgast 27.–29. aprillini toimunud III Eesti-Soome olümpiaadi tulemuste põhjal. Lisaks eestlastele osales seal ka 15 Soome õpilast. Olümpiaadi ülesanded vastasid oma raskusastmelt rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi ülesannetele; lahendati kahel päeval, kumbki päev viis tundi. Meelelahutusprogramm sisaldas ekskursiooni Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituuti, keeglimänguõhtut, vanalinnaekskursiooni ja “huvitava füüsika” loengut Jaak Kikase esituses. Peaauhinna, milleks oli soliidne stipendium uurimustööks magnetvälja fluktuatsioonide mõõtmise vallas, oli välja pannud KBFI, eriauhinna, milleks oli “Supermag” magnetite komplekt (mullusel olümpiaadil oli üks ülesanne just nende magnetite kohta) AS Kirkland.

Eesti koolinoorte 52. füüsikaolümpiaadi lõppvõistluse tulemused gümnaasiumiastmes

Võistlejaid 91, punkte 70; diplomeid: I jrk – 2, II jrk – 3; III jrk – 5; järguta – 13

Aleksandr Morozenko, Narva HG, 12 klass, 58 punkti, I järgu diplom

Siim Ainsaar, Tallinna RK, 12. klass, 55 punkti , I järgu diplom

Karel Aru, Tallinna RK, 12. klass, 46 punkti, II järgu diplom

Ott Rebane, Tallinna RK, 12 klass, 43 punkti, II järgu diplom

Meelis Lootus, Pärnu Koidula G, 11. klass, 42 punkti, II järgu diplom

Ove Kangur, Tallinna RK, 11. klass, 45,5 punkti, II järgu diplom

Dmitri Derkatð, Tallinna Läänemere G, 11 klass, 45 punkti, II järgu diplom

Eesti koolinoorte 52. füüsikaolümpiaadi lõppvõistluse tulemused põhikooliastmes

Võistlejaid 38, punkte 50; ; diplomeid: I jrk – 2, II jrk – 3; III jrk – 5; järguta – 13

Fjodor Gainullin, Tallinna Tõnismäe RK, 9. klass, 50 punkti, I järgu diplom

Andrei Klevtsov, Tallinna Kesklinna Vene G, 9. klass, 50 punkti, I järgu diplom

Kristjan Põder, Pärnu Koidula G, 9. klass, 48 punkti, II järgu diplom

Olga Bulgakova, Narva Pähklimäe G, 9. klass, 48 punkti, II järgu diplom

Uku Hämarik, Miina Härma G, 9. klass, 47 punkti, II järgu diplom

Martin Neerot, Jakobsoni nim. G, 9. klass, 46 punkti, II järgu diplom

Jana Tðerkaðina, Narva HG, 9. klass, 46 punkti, II järgu diplom

III Eesti-Soome füüsikaolümpiaadi tulemused

Siim Ainsaar, Tallinna RK, 12. klass, 40,05 punkti

Aleksandr Morozenko, Narva HG, 12. klass, 35,65 punkti

Matti Åstrand, Soome,28, 25 punkti

Mihkel Pajusalu, Treffneri G, 12. klass, 24,4 punkti

Holger Haas, Pärnu Koidula G, 11. klass, 24,2 punkti

Mattias Linnap, Tallinna 21. Kool, 12. klass, 23,2 punkti

LOE VEEL
<

Nagu alati, oli korraldajaks TÜ Teaduskool ja võistluspaigaks ülikooli füüsikahoone. Esmakordselt oli aga põhikooli võistlus toimunud juba nädal varem, 1. Eesti koolinoorte loodusteaduste olümpiaadi raames. Ümberkorralduse põhjuseks oli asjaolu, et Eesti alustas osalemist rahvusvahelistel loodusteaduste olümpiaadidel ning vaja oli võistlust, mille alusel komplekteerida võistkonnad. Põhikooli osalejate seisukohast oli paratamatuks tagasilöögiks fakt, et enam polnud võimalik võistelda kahes või enamas aines (nt keemias ja füüsikas) korraga. Sisulise külje pealt olid muudatused väiksemad. Teooriaküsimusi oli nii põhikooli kui ka gümnaasiumi komplektis sarnaselt varasemate aastatega kümme ning arvesse läksid vaid viie paremini lahendatud ülesande punktid. Eksperimentaalülesandeid põhikooli komplekt enam ei sisaldanud, neid asendas interdistsiplinaarse iseloomuga eksperimentaalvoor; gümnaasiumi komplektis oli neid aga tavapäraselt kaks, arvesse läks üks.

Tänu noortele þüriiliikmetele – Tartu ülikooli üliõpilastele – on viimasel ajal olnud ülesannete arhiiv täis originaalseid ja huvitavaid ülesandeid. Paraku pole huvitavad ülesanded üldreeglina lihtsad, sellest andis selget tunnistust tänavune gümnaasiumi komplekt, kus kolmanda koha punktid moodustasid vaid 66 protsenti maksimaalsest võimalikust. Võib-olla olid ülesanded natuke liigagi rasked – oht on peletada osa õpilasi füüsikast kui lootusetult raskest ainest eemale. Siiski, iga ülesande jaoks leidus vähemalt üks võistleja, kes lahendas selle (peaaegu) perfektselt. Peale selle on raskete ülesannete vooruseks see, et lahendamise protsessis tõuseb loomingulise lähenemise osakaal ning pingerea eesotsas on vahed suured ja võitjate selgitamine seetõttu lihtsam.

Lisaks diplomitele, mille jaotus on esitatud tabelis, on füüsikaolümpiaadil alati jagatud ka eriauhindu. Traditsiooniliselt paneb selle absoluutvõitjale välja Tartu Ülikooli Füüsika Instituut ning parimale mitte-lõpuklassi õpilasele Eesti Füüsika Selts. Tänavu saime esmakordselt välja jagada veel viis Hansapanga eriauhinda – andmaks märku, et nad on huvitatud reaalainetes andekate õpilaste sihikindlast enesearendusest, lootuses, et osa neist asub tulevikus tööle Hansapanka. Þürii jagas need viis eriauhinda järgmiselt: Siim Ainsaar – parim eksperimentaator; Jaan Vajakas (12. klass, Tallinna Reaalkool) ja Karel Aru – parim raskete ülesannete lahendaja; Steven Smit (11. klass, Otepää Gümnaasium) – parim võistleja väikelinnast; Egon Elbre (Nõo Reaalgümnaasium) – parim 10. klassi õpilane. Olümpiaadi absoluutvõitja Aleksandr Morozenko arvati 3.–12. juulil Hispaanias Salamancas toimuva 36. rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi võistkonna liikmeks.

Rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi võistkonna neli liiget valiti 20 kandidaadi hulgast 27.–29. aprillini toimunud III Eesti-Soome olümpiaadi tulemuste põhjal. Lisaks eestlastele osales seal ka 15 Soome õpilast. Olümpiaadi ülesanded vastasid oma raskusastmelt rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi ülesannetele; lahendati kahel päeval, kumbki päev viis tundi. Meelelahutusprogramm sisaldas ekskursiooni Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituuti, keeglimänguõhtut, vanalinnaekskursiooni ja “huvitava füüsika” loengut Jaak Kikase esituses. Peaauhinna, milleks oli soliidne stipendium uurimustööks magnetvälja fluktuatsioonide mõõtmise vallas, oli välja pannud KBFI, eriauhinna, milleks oli “Supermag” magnetite komplekt (mullusel olümpiaadil oli üks ülesanne just nende magnetite kohta) AS Kirkland.

Eesti koolinoorte 52. füüsikaolümpiaadi lõppvõistluse tulemused gümnaasiumiastmes

Võistlejaid 91, punkte 70; diplomeid: I jrk – 2, II jrk – 3; III jrk – 5; järguta – 13

Aleksandr Morozenko, Narva HG, 12 klass, 58 punkti, I järgu diplom

Siim Ainsaar, Tallinna RK, 12. klass, 55 punkti , I järgu diplom

Karel Aru, Tallinna RK, 12. klass, 46 punkti, II järgu diplom

Ott Rebane, Tallinna RK, 12 klass, 43 punkti, II järgu diplom

Meelis Lootus, Pärnu Koidula G, 11. klass, 42 punkti, II järgu diplom

Ove Kangur, Tallinna RK, 11. klass, 45,5 punkti, II järgu diplom

Dmitri Derkatð, Tallinna Läänemere G, 11 klass, 45 punkti, II järgu diplom

Eesti koolinoorte 52. füüsikaolümpiaadi lõppvõistluse tulemused põhikooliastmes

Võistlejaid 38, punkte 50; ; diplomeid: I jrk – 2, II jrk – 3; III jrk – 5; järguta – 13

Fjodor Gainullin, Tallinna Tõnismäe RK, 9. klass, 50 punkti, I järgu diplom

Andrei Klevtsov, Tallinna Kesklinna Vene G, 9. klass, 50 punkti, I järgu diplom

Kristjan Põder, Pärnu Koidula G, 9. klass, 48 punkti, II järgu diplom

Olga Bulgakova, Narva Pähklimäe G, 9. klass, 48 punkti, II järgu diplom

Uku Hämarik, Miina Härma G, 9. klass, 47 punkti, II järgu diplom

Martin Neerot, Jakobsoni nim. G, 9. klass, 46 punkti, II järgu diplom

Jana Tðerkaðina, Narva HG, 9. klass, 46 punkti, II järgu diplom

III Eesti-Soome füüsikaolümpiaadi tulemused

Siim Ainsaar, Tallinna RK, 12. klass, 40,05 punkti

Aleksandr Morozenko, Narva HG, 12. klass, 35,65 punkti

Matti Åstrand, Soome,28, 25 punkti

Mihkel Pajusalu, Treffneri G, 12. klass, 24,4 punkti

Holger Haas, Pärnu Koidula G, 11. klass, 24,2 punkti

Mattias Linnap, Tallinna 21. Kool, 12. klass, 23,2 punkti

LOE VEEL

http://www.ttkool.ut.ee/phys/olymp/index.html

http://www.cs.ioc.ee/~kalda/ipho/E_S.html

JAAN KALDA (1963) on Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi vanemteadur, füüsika-matemaatikakandidaat. Eesti koolinoorte füüsikaolümpiaadi korraldaja ja rahvusvahelise füüsikavõistkonna juhendaja.