Selleks ajaks, kui need read lugejateni jõuavad, on kalendris juba september ja uus õppeaasta alanud. Võib tunduda, et nii hilja eelmisest hooajast kokkuvõtteid teha on veidi kohatu, aga vahest on see isegi kasulik – neil, kes saavad sellest innustust juba novembris peetaval uue hooaja esimesel võistlusel osalemiseks, ei jõua veel hoog maha jahtuda.

Eesti olümpiaad

Eesti informaatikaolümpiaadi ajakavas oli lõppenud hooajal üks olulisem uuendus: puudus harjumuspärane sügisene lahtine võistlus. Kuna informaatikas, erinevalt teistest täppisteaduste olümpiaadidest, polnud lahtise võistluse ja koolivooru vahel praktiliselt mingeid erinevusi, ei peetud otstarbekaks kulutada haridusministeeriumi nappe vahendeid kahe sisuliselt ühesuguse võistlusvooru korraldamiseks. Lisaks võimaldas lahtisest võistlusest loobumine tuua teised üritused kalendris ettepoole ja vähendada mitmes aines andekate õpilaste stressi märtsis, mil traditsiooniliselt toimuvad üsna korraga paljude aineolümpiaadide lõppvoorud.

Seega algas informaatikavõistluste hooaeg novembri alguses sügisese loengupäevaga, mis oli suunatud ennekõike uutele võistlejatele ja nende õpetajatele, kuigi ei puudunud ka “vanadele kaladele” mõeldud ettekanded. Järgnesid novembri lõpus koolivoor ja detsembri lõpus juba piirkonnavoor, mille tulemuste põhjal kutsus þürii paremad 19.-20. jaanuaril Tartus peetud lõppvooru. Ka lõppvoorule eelnes avalik õppesessioon, mis seekord oli juba kahepäevane ja orienteeritud muidugi lõppvooru tasemega kuulajatele.

“Normaalsetes” õppeainetes, näiteks matemaatikas ja füüsikas, peetakse olümpiaadidel arvestust klasside kaupa. Siis on teada, millised teemad on juba koolitunnis läbi võetud, ning sellest lähtuvalt saab þürii koostada ka ülesanded. Informaatikaolümpiaadil võisteldakse programmeerimises, mida enamikus Eesti koolides üldse ei õpetata. Seega on tegu suurel määral iseõppijate võistlusega, kus osalejate oskustel ja kogemustel pole eriti seost nende vanusega ning seepärast pole informaatikas kunagi peetud arvestust otseselt klasside kaupa.

Kolmel viimasel hooajal on informaatikaolümpiaadil osalejad ise valinud algajate ja edasijõudnute rühma vahel. Esimest korda olümpiaadil osalejatel soovitame alustada algajate rühmast ja stagnatsiooni vältimiseks peavad selle rühma võitjad üle kolima edasijõudnute hulka.

Medalid Tallinna, Tartu ja Pärnu

Tänavu võitsid algajate rühmas I järgu diplomid Erik Jaaniso (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klass), Marek Rei (Tallinna Reaalkooli 12. klass) ja Riivo Talviste (Pärnu Koidula Gümnaasiumi 11. klass), II järgu diplomid Eero Janson (Pärnu Koidula Gümnaasiumi 11. klass) ja Meelis Lehtmets (Pärnu Koidula Gümnaasiumi 11. klass) ning III järgu diplomid Rasmus Raag (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klass) ja Simon Vigonski (Tallinna Reaalkooli 11. klass).

Edasijõudnute rühmas juhtus nii, et þürii ülehindas ülesannete (või alahindas võistlejate) taset, ning kolm paremat osalejat saavutasid maksimumpunktid. Seega oli väga lihtne otsustada, et I järgu diplomitega pärjatakse Mattias Linnap (Tallinna 21. Kooli 12. klass), Siim Ainsaar ja Margus Niitsoo (mõlemad Tallinna Reaalkooli 12. klass). II järgu diplomid teenisid Jaan Vajakas (Tallinna Reaalkooli 12. klass) ja Mihkel Pajusalu (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klass) ning III järgu diplomid Aivo Paas (Nõo Reaalgümnaasiumi 12. klass), Marius Andra (Tallinna Reaalkooli 12. klass) ja Laur Tooming (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. klass).

Natuke kurb on, et võitjate geograafia on meil kokku kuivanud – 15 diplomist tervelt 10 jagasid omavahel kahe kooli esindajad ja ülejäänuid jagus veel vaid kolmele koolile. Tallinna Reaalkoolil ja Hugo Treffneri Gümnaasiumil on muidugi põhjust oma kasvandike üle heameelt tunda, aga laiemalt vaadates tahaks loota, et järgmistel aastatel näeme paremate hulgas ka teiste koolide esindajaid.

Balti olümpiaad

Kuna rahvusvahelisi võistlusi peetakse ühes vanuserühmas, ootas ees treeninglaager ja ühine valikvõistlus, kuhu zhürii kutsus mõlema rühma paremad lahendajad. Võttes lisaks valikvõistlusele arvesse ka eelmiste voorude tulemusi, valisime haridusministeeriumi kulu ja kirjadega Balti Informaatikaolümpiaadile (BOI) sõitnud koondisesse järgmised õpilased: Mattias Linnap, Laur Tooming, Margus Niitsoo, Jaan Vajakas, Siim Ainsaar, Marius Andra

Juhendajatena sõitsid koondisega kaasa EIO þürii liikmed Ahto Truu ja Indrek Jentson.

Tänavune BOI, järjekorras juba üheteistkümnes, peeti Leedus, 1000 elanikuga Pasvalyse linnakeses. Kohal olid Eesti, Läti, Leedu (korraldajana kahe võistkonnaga), Soome, Poola, Saksamaa, Taani ja külalisena Iisraeli esindused, kokku 46 noort programmeerijat. Absoluutvõitjaks tuli juba teist aastat järjest Poola esindaja Philip Wolski, ja järjekordselt veenva ülekaaluga. Meie poistest võitsid Mattias, Jaan ning Margus pronksmedalid. Laur ja Marius jäid ülinapilt medalita.

Lähemalt võib lugeda ürituse ametlikult veebilehelt aadressil http://ims.mii.lt/olimp/tin/boi2005/.

Võistluse materjalid, sealhulgas ülesannete tekstid eesti keeles on saadaval ka TÜ teaduskooli informaatikaosakonna veebilehel aadressil http://www.ttkool.ut.ee/comp/.

Edasi, Euroopasse!

Traditsiooniline Rahvusvaheline Informaatikaolümpiaad (IOI) peeti tänavu Poolas, Krakovi lähedal asuvas Nowy Saczis 18.–25. augustini. Kuna meie neli paremat koduste võistluste kokkuvõttes olid ühtasi ka koondise tublimad Balti olümpiaadil, polnud mingit kahtlust, et Eestit esindasid sellel võistlusel Mattias Linnap, Laur Tooming, Margus Niitsoo ja Jaan Vajakas.

Lisaks sellele kutsuti Eesti esindus külalisena osalema ka Ungaris Sarospatakis peetavale Kesk-Euroopa informaatikaolümpiaadile (CEOI). Kuna tänavuse IOI koondise liikmetel on kõigil juba mitmekordne rahvusvahelise võistluse kogemus ja suurem osa neist järgmisel aastal enam õpilasvõistlustel osaleda ei saa, otsustas þürii saata Ungarisse need, kellest me loodame IOI koondisele täiendust järgmiseks aastaks: Andrei Korsunski (Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi 11. klass), Rivo Laks (Pärnu Ühisgümnaasiumi 11. klass), Aleksandr Nikiforov (Ahtme Gümnaasiumi 11. klass) ja Timo Petmanson (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. klass).

Artikli ilmumise ajaks on need võistlused küll juba ajalugu, aga selle kirjutamisel veel tulevik. Seega saame muljeid jagada alles järgmises Horisondis. Lugemiseni!

AHTO TRUU on EIO zhürii esimees.