Nr. 1/2006


Uued tuuled
Astronoomid otsivad pilkast pimedust Antarktikast

Kui te arvate, et astronoom jahib eelkõige kaugeid planeete, tähtesid, galaktikaid, supernoovasid, gammasähvatusi või udukogusid, siis eksite. Astronoom jahib eelkõige pimedust.

Kui 1950. aastatel otsiti paika Eesti uuele observatooriumile, siis sõitsid meie astronoomid mööda Lõuna-Eestit ja otsisid kohta, kus oleks öösel võimalikult pime.

Kui keegi elektrihindade tõusu üle rõõmustab, siis on see astronoom. Sest seeläbi võib juhtuda, et öösiti asumeid vähem valgustatakse. Kui pole pime, siis ei näe ka kõige lähemaid planeete, kõnelemata miljonite valgusaastate kaugusel olevate tähtede ümber tiirlevate planeetide virvendustest. Kui Kreutzwaldi muinasjutus nägi Teravsilm sääske kirikutornis, siis astronoomide kunstsilmad on muutunud nõnda tundlikuks, et näevad sääske Kuu peal.

Antarktis asendab kosmost

Kuid selleks peab taevas teleskoobi kohal olema pime. Üks väljapääs on lennutada teleskoop Maa orbiidile. Nii nagu tehti 15 aasta eest taevateleskoobiga Hubble ja kuue aasta eest röntgenteleskoobiga Chandra. Või siis lennutada veel kaugemale, näiteks orbiidile ümber Päikese, kus ringleb praegu Spitzeri-nimeline infrapunateleskoop.

Ent kõik see on kallis, ja olemasolevatel vaatlusaega pea võimatu saada. Maal püütakse teleskoobid ehitada üha kõrgemale mäe otsa. Seegi pole odav.

Nüüd tahetakse Antarktisest teha astronoomide Meka. Seal on küll väga külm, aga see-eest on hästi pime ja õhk puhas – mõlemat vajab astronoom kui leiba.

Möödunud novembri alul lõpetas Lõunamandril oma esimese talvitumise 13-liikmeline rühm. Nende baas Concordia, mis asub mandri kaguosas, rannikust 900 km kaugusel, on esimene aastaringne jaam, mis viimase 50 aasta kestel Antarktikasse ehitatud. Sinnamaani kasutati seda suveti Euroopa jääpuurimisprojekti tarbeks.

Kuid talvituv rühm ei vaadanud võimalikult sügavale oma jalge alla, vaid hoopis võimalikult kaugemale peade kohale. Astronoom Karim Agabi veendus paiga sobivuses optilise astronoomia jaoks. Kuigi problemaatilisem, kui algselt arvati, võib Concordiast saada üks parimaid paiku optilise teleskoobi jaoks. Tähed säravad seal pidevalt, nagu oleksid taevasse naelutatud.

Antarktise kõrgplatool on õhus ka vähe veeauru, mis võiks kujutist moonutada. Lõunapoolusel on optilist astronoomiat katsetatud, kuid seal segavad vaatlusi ohtrad virmalised ja mööda kallakut tuhisevad tuuled. Concordia asub horisontaalsel platool ning tuuli seal peaaegu ei puhu. Ja virmalisi seal tavaliselt ei näe. Samuti on sinna lihtne ligi pääseda.


Segavad õhukeerised

Prantsusmaa Nice’i ülikooli astronoom Agabi on oma kaaslastega paiga sobivust testinud viie suve jooksul. Nende valged teleskoobid seisavad stiilsetel 8-meetristel alustel, mis on kujundatud Eiffeli torni kaare eeskujul. Kaks kuldset tornikest seisavad külg külje kõrval. 2004. aastal töötas seal Austraalia automaatteleskoop ja tulemused olid paljulubavad. Kuid selgus, et instrumendid näevad vaid siis, kui paiknevad 30-st meetrist kõrgemal. Niisiis läks Agabi asja uurima Antarktise talvel, mil temperatuur langes 80 kraadini alla nulli. Ta avastas, et allpool 30 meetrit esineb õhus tugev turbulents. See on põhjustatud lume ja õhukihtide vahelisest äärmiselt suurest temperatuuride erinevusest. Kuna õhus puudub veeaur, siis polaaröö saabudes selle temperatuur ka ei muutu. Lumi aga jahtub tugevalt. Seepärast peaksid teleskoobid asuma vähemalt 30 meetri ehk kümnekordse maja kõrgusel.

Nõnda vedasid katsetajad teleskoobi Concordia 25-meetrise ehitise katusele. Ja teleskoop hakkaski suurepäraselt nägema. Nähtavus oli praktiliselt sama hea, kui on orbiidil. Järgmisel talvel uuringuid jätkatakse, lootuses paremini mõista turbulentsete kihtide käitumist.

Agabi rühm pole ainus, kes Antarktises astronoomide Mekat näeb. Itaalia Perugia ülikooli astronoomid loodavad 2007. aastal seal üles panna infrapunateleskoobi, mis peaks toimima isegi suvel, ikka seepärast, et õhus puudub veeaur. Ja üks suurejoonelisemaid projekte unistab sinna vedada 50 väikest teleskoopi, mis hakkaksid töötama üheskoos, et avastada Maa-sarnaseid planeete.



Tiit Kändler