Mõte võrrelda Läti, Leedu ja Eesti bioloogiaolümpiaade (vastavalt LBO, LitBO ja EBO) sündis mullu, kui noorbioloogide arendamisega tegelenud inimesed võtsid eesmärgiks välja selgitada eestlaste suhteliselt tagasihoidliku esinemise põhjusi rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil (IBO) ning välja töötada konkreetne metoodika selle parandamiseks.

2005. aasta jaanuari Horisondis ilmunud Illar Leuhini artikkel analüüsis Eesti meeskonna edukust IBO-l. Ka varasematel aastatel sel teemal ilmunud artiklitest selgub, et vaatamata medalite mittesaamisele on meie meeskonna õpilaste teadmised ja tulemused kõrgemad kui nii mõnelgi medaleid saanud riigil.

Naabermaade olümpiaadikorralduse vaatlemisest saadud kogemused on kahtlemata kasulikud meilegi. Et pilt oleks täiuslikum, otsustati kaasata võrdlusesse mitte üksnes Läti, vaid ka Leedu bioloogiaolümpiaad, ehkki see riik pole veel IBO-l osalenud. Tulevikus on plaanis arendada sellealast Baltimaade vahelist koostööd kuni Baltimaade bioloogiaolümpiaadini (BBO) välja. Olgu mainitud, et sellised olümpiaadid toimuvad teistes ainetes (informaatika, matemaatika, keemia, geograafia) aastast aastasse ning on end vägagi õigustanud, kuna pakuvad võistlejaile lisavõimalusi ja -treeningut enne ülemaailmsele võistlusele minekut [3, 4, 5]. Antud probleemi tähtsuse illustreerimiseks otsustati kõigis kolmes riigis läbi viia endiste bioloogiaolümpiaadi osalejate küsitlus, mille eesmärgiks oli välja selgitada, millist rolli on mänginud koolivälised võimalused (eeskätt olümpiaadid, kursused, uurimistööd) noorbioloogide edaspidistes õpingutes ja nende karjääri kujundamisel.

Lätlased tegelevad vaid vanemate klasside õpilastega

27. LBO toimus Riias, Läti ülikooli bioloogiateaduskonna ruumides jaanuari lõpus. 44. EBO peeti aprilli lõpus. EBO-st varajasem toimumisaeg jätab Läti kolleegidele rohkem aega väljavalitud õpilaste treenimiseks enne IBO-le minekut. Üpris oluline on ka vabade ruumide olemasolu. LBO läbiviimiseks valitud aeg jääb ülikooli sügissemestri lõppu, mil tudengid ja õppejõud tavaliselt puhkavad. Kolmepäevase olümpiaadi puhul kerkivad päevakorda ka majutamise ja toitlustamise küsimused. LBO põhikorraldajana katab Läti haridus- ja teadusministeerium vaid osalejate majutamiskulud, samas kui toidu muretsemine jääb õpilaste endi hooleks. Järgmine oluline EBO ja LBO vaheline erinevus kajastub sihtrühmade valikus. Kui meie bioloogiaolümpiaadi lõppvooru kutsutakse piirkonnavooru edukalt läbinud andekaid noori kõikidest klassidest, siis Läti kolleegid piirduvad vaid kolme klassiga (9., 11., 12.). LBO zhürii esimees, Läti ülikooli bioloogiateaduskonna dekaan Uldis Kondratovics selgitas, et kõikide klasside esindajaid ei kutsuta esiteks ressursside nappuse tõttu ja teiseks kooli üldõppekava pärast. Läti koolidel on üpris suur vabadus õppekava koostamisel. Seega võib juhtuda, et ühes koolis õpitakse põhikoolibioloogiat 7. ja 9. klassis, naaberkoolis aga hoopis 6. ja 8. klassis. LBO zhürii liikme, Läti Bioloogiaõpetajate Liidu esinaise Maruta Kusina sõnul on uuringud näidanud, et bioloogia õpetamine kontsentreerub enamikul juhtudel siiski just 9., 11. ja 12. klassi. Seega otsustatigi korraldada LBO vaid neile kolmele klassile. Muidugi jagub ka erandeid. Näiteks tubli õpilane 8. või 10. klassist võib osaleda olümpiaadil kas 9. või 11. klassi arvestuses.

Eesti põhikooliõpilaste soov on osaleda EBO-l

Eelmise õppeaasta algul tekkis meil olümpiaade koordineeriva Teaduskooliga diskussioon EBO sihtrühmade üle. Nimelt otsustati seoses Eesti liitumisega Euroopa ja Maailma Loodusteaduste Olümpiaadi liikumisega korraldada ka Eestis loodusteaduste olümpiaad (LTO), mille lõppvoor toimus 2005. aasta aprilli alguses. Esmase idee järgi oleks pidanud EBO lõppvooru kutsutama õpilasi vaid gümnaasiumiklassidest. Idee sisust ja mitmetest ettepanekutest võib lähemalt lugeda kahest artiklist [2, 14]. Siin olgu vaid mainitud, et ei Läti ega Leedu korralda siseriiklikku loodusteaduste olümpiaadi, vaid Euroopa ja maailma LTO-del osalejaid valitakse bioloogia, keemia ja füüsika olümpiaadide lõppvoorul vastava klassi õpilastest [7].

Veebruaris korraldatud küsitluse järgi leidis rohkem kui 85 protsenti vastanuist (kokku 2419 õpilast 6.–12. klassist üle Eesti), et EBO on vajalik või väga vajalik üritus. Üle 70 protsendi nõustus väitega, et EBO on oluline võimalus oma teadmiste kontrollimiseks ja üle 55 protsendi nägi EBO-s võimalusi eelkõige enda arendamiseks. Küsitluse kolmas küsimus puudutas põhikooli õpilaste osalemise võimalusi EBO-l. Märkimisväärne on fakt, et vastanute eelistused olid üpris sarnased – üle 85 protsendi arvas, et põhikooli õpilased peaksid osalema ka EBO lõppvoorul. Põhjuseks toodi asjaolu, et just EBO-l sünnibki huvi bioloogia vastu. Neid, kes leidsid, et piisaks ka üksnes loodusteaduste olümpiaadist, oli alla 5 protsendi vastanuist. Neile, kellest sõltuvad vastavad otsused, jääb vaid soovitada küsitluse tulemustega tutvumist ning tarkust teha rohkem kui 2400 õpilase arvamusest õiged järeldused. Küsitluse tulemused on toodud lehel: http://www.ebo.ee/dok/44/arvamus

LBO-l on tegevust ka õpetajatele

Tänavuses LBO lõppvoorus osales 124 õpilast Läti 38 piirkonnast (üksnes Riias on kokku 7 piirkonda). 9. klassist oli 51, 11. klassist 26 ja 12. klassist 47 õpilast. Märkimisväärne on asjaolu, et ligi 45-protsendilise muukeelse elanikkonnaga Lätis olid kõik olümpiaadiülesanded eranditult läti keeles. Nii on Lätis peaaegu kõigil 20 olümpiaadil. Inara Akmene, kes Läti haridus- ja teadusministeeriumi eksami- ja õppekavade arendamise keskuse spetsialistina koordineerib kõiki olümpiaade riigis, ütles, et tavaliselt tullakse siiski vajadusel õpilasele vastu ja zhüriil on luba võistlejat aidata juhul, kui tegemist on raske liiginimetuse või keeruka terminiga. Lätis on kõikide olümpiaadide koordineerimine tsentraliseeritud ja toimub ministeeriumi silma all. Tuletagem meelde, et kõik EBO ülesanded on reeglina nii eesti kui ka vene keeles.

Lisaks juba nimetatud isikuile koosneb LBO zhürii valdavalt bioloogia eriala üliõpilastest (sh ka endised IBO-l osalenud). Zhürii ei ole suur, kuid töötab efektiivselt. Nagu Eestiski, katavad suurema osa töökulusid vaid isiklik entusiasm ja suhtlemisrõõm õpilastega. Nagu Eestiski, puudub Lätis läbimõeldud andekate laste arendamisstrateegia [6]. Korralduse aspektist ei erinegi LBO Eesti analoogist, samas kui sisu poolest on küll märgatavaid erinevusi. Olümpiaadi esimese päeva hommikul algab osalejate registreerimine, hiljem toimub avatseremoonia, mille järgneb esimene pooleteisttunnine teooriatest. Pärast lõunapausi jätkub töö mikroskoopia laboris. Erinevalt EBO-st on Lätis õpilasi saatvaile õpetajaile olümpiaadi jooksul ette nähtud rikkalik programm. Eelmisel aastal viis ülikooli õppejõud paralleelselt teooriatestiga läbi seminari parasitoloogia teemal. Pärast lõunapausi arutasid õpetajad uue õpiku “Bioloogiapraktikumid keskkoolis” plusse ja miinuseid. Õhtupoolikul algas Läti Bioloogiaõpetajate Liidu koosolek. Järgmisel päeval, kui õpilased sooritasid teist teooriatesti ja hiljem praktilisi ülesandeid sektsioonides, tutvusid õpetajad kooliõpilastele orienteeritud Läti Ornitoloogiaühingu projektidega, osalesid uue kooliõpiku “Inimese anatoomia” presenteerimisel, arutasid “Noorbioloogi kooli” korraldajate ideede ja ettepanekute üle ning kuulasid loenguid Läti looduses elavatest pisitigudest. Kolmandal päeval ootas kõiki õpilasi ja õpetajaid põnev ekskursioon Läti ülikooli mikrokirurgia keskusesse. Olümpiaad lõppes piduliku autasustamistseremooniaga, kus kõigi kolme klassi kolm parimat õpilast said medalid ja väikesed suveniirid.

Parimaid kohti võitnud õpilased kutsuti vahetult pärast lõputseremooniat koos nende õpetajatega lühikesele koosviibimisele, millel arutati raskusi valmistanud olümpiaadiküsimuste ja ülesannete üle. Selle kaudu saab zhürii olulise tagasiside õpilastelt ja nende õpetajatelt. Läti meeskonna mentorid tutvustasid IBO-le pürgijaile meeskonna komplekteerimise reegleid ning koostasid ettevalmistussessioonide graafiku. Tavaliselt algab treeninglaagrite periood juba kaks nädalat pärast olümpiaadi ja kestab suveni. IBO-ks ette valmistades rõhutavad lätlased (nagu meiegi) iseseisva töö tähtsust. Ülikoolis peetavate loengute ja praktikumiteemade hulgas on rohkesti rakubioloogiat, geneetikat ja füsioloogiat – just neid valdkondi, mis valmistavad enamikule õpilastest IBO-l raskusi. Rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil varem osalenud üliõpilased andsid omapoolseid nõuandeid.

LBO ülesannete ja praktiliste tööde võrdlev analüüs näitas, et võrreldes EBO-ga pööratakse rohkem tähelepanu ökoloogia, zooloogia ning taimede anatoomia teemadele. Õpilaste analüüsimis- ning väljendamisoskust hinnatakse eriteemaliste sektsioonide töö raames, praktilisi oskusi – mikroskoopia ning inimfüsioloogia kabinettides. Suhteliselt keerulised ning seetõttu õpilasi hästi diferentseerivad teooriatestid on valmistatud nii olümpiaadizhürii poolt koostatud küsimustest kui ka IBO ülesannetest. Kuna LBO korraldatakse koostöös Läti Bioloogiaõpetajate Liiduga, ei tekita olümpiaadküsimused ega -ülesanded eriti palju vaidlusi õpetajate seas. On arusaadav, et olümpiaadile tullakse võistlema ja et see võistlus ei tohi olla liiga lihtne. Meil hakati Eesti Bioloogiaõpetajate Ühinguga koostööd tegema alles möödunud õppeaastal, kuna Eestis varem sellist ühingut ei olnud [12].

LitBO ja Baltimaade koostöö

Leedu ei osale siiamaani rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil. Kõikides teistes ainevaldkondades võistlevad leedukad päris edukalt, tuues sageli koju medaleid ning diplomeid. LitBO korraldaja Paulius Lukas Tamoshiunase sõnul puudub riigis kõiki olümpiaade koordineeriv ühine keskus. Vaatamata sellele, et formaalselt vastutab Leedu teadus- ja haridusministeerium olümpiaadide korraldamise ja läbiviimise eest, langeb suurem osa tegevusest hoopis zhürii liikmete ning entusiastlike üliõpilaste õlgadele. Mullu asutatud Leedu loodusteaduste olümpiaadide assotsiatsiooni eesmärgiks on senist olukorda parandada ning olümpiaadide korraldamise ja läbiviimise initsiatiiv ministeeriumilt üle võtta. Eestlaste olümpiaadide korraldamise kogemusest ja meie tsentraliseeritud süsteemist kirjutati Leedu ühes kõige loetavamas ajakirjas [8].

Olgu mainitud, et EBO on Balti bioloogiaolümpiaadide hulgas vanim – lõppenud õppeaastal toimus see 44. korda, samas kui Leedus 38. ja Lätis 27. korda. Iseseisvusaastatega tasapisi soikunud Baltimaade koostöö taastamiseks kutsusime kolleegid Lätist ja Leedust meie olümpiaadile vaatlejaiks, et muu hulgas arutleda võimaliku koostöö üle tulevikus [12]. Kõik osapooled leidsid, et Balti bioloogiaolümpiaad oleks suurepäraseks lisavõimaluseks kolme riigi noorte taseme tõstmiseks bioloogias. Tartus toimunud kohtumisel saavutati põhimõtteline nõusolek ning nüüd jääb ära oodata asjaomaste institutsioonide heakskiit. Eesti ja Läti kolleegid koostasid Leedu IBO-l osalemise toetamiseks ühispöördumise Leedu haridus- ja teadusministrile. Pöördumine kandis ka vilja – väidetavalt alustab Leedu oma esimest IBO teekonda juba järgmisel aastal. Teatavasti on rahvusvahelisele olümpiaadile pääsemise võimalus üks parimatest õpilasi motiveerivatest stiimulitest [13].

Leedu bioloogiaolümpiaad on kõigile osalejaile alati rõõmus üritus

38. bioloogiaolümpiaad toimus seekord ilusas kuurortlinnas, Nemunase-äärses Birshtonases, kuhu igast Leedu nurgast sõitis kokku 135 õpilast koos enda õpetajatega. LitBO omapära seisneb selles, et olümpiaad toimub igal aastal uues kohas, mis võimaldab osalejail paremini tundma õppida oma kodumaad, selle regioone ja kohalikke traditsioone. Olümpiaadi läbiviimiseks valitakse sageli ilusad looduspaigad, kus loodushuvilistele õpilastele on lihtne õppekäike korraldada. Olümpiaad avatati pea tunnilise kontserdiga, millele järgnes külluslik lõuna, seejärel olümpiaadi praktiline voor. LitBO zhürii esimees, Leedu botaanika instituudi direktor Valerijus Rashamavicius toonitas, et hoolimata sellest, et praktiliste tööde läbiviimiseks tuleb pea kõik materjalid zhüriil endal kohale tuua, korraldatakse alati huvitavaid ja põnevaid ülesandeid. Võrreldes Balti riikide bioloogiaolümpiaadide zhüriide koosseise, jääb mulje, et leedukatel on see kõige kirjum, koosnedes Leedu viie suurima kõrgkooli ja kahe suurima teaduskooli (Vilnius ja Kaunas) esindajatest. Zhüriis on kokku kümme kõrgkvalifitseeritud õppejõudu ning teadlast ja vaid üks põhiõppe üliõpilane. See on drastiline erinevus võrreldes nii Eesti kui Läti zhüriide koosseisudega. Sellele on ka lihtne selgitus – meil ja lätlastel on zhüriis või komisjonis häid ja abivalmis üliõpilasi – endisi IBO-l osalejaid. Kuna aga Leedu pole veel IBO-le jõudnud, puudub neil selline ressurss.

Olümpiaadi kolmepäevane kava näeb alati ette ka mitmeid meelelahutusi ja muid kõrvaltegevusi nii õpilastele kui ka õpetajatele. Käesoleva kirjutise autori isiklik kogemus näitab, et kõik osalejad võtavad olümpiaadi tujuküllase ja meeldiva üritusena. Ilmselt tuleb Eestis ja Lätis selleks veel palju vaeva näha, et iga olümpiaadile tulnud õpilane, sõltumata võistluse tulemustest, läheks koju hea tuju, uute kontaktide ja paljude rõõmsate elamustega. Järgmine suur erinevus korraldamises ja üldkontseptsioonis seisneb selles, et erinevalt Lätist, kus hinnatakse isegi õpilase esinemisoskust, ei vasta LitBO-l võistlejad kordagi suuliselt. Kõik vastused (nii praktiliste tööde kui ka teooriatestide omad) fikseeritakse kirjalikult. Leedus võimaldatakse enda tulemustega mitte rahule jäänud õpilastel esitada apellatsioon, millest Eestis ja Lätis on ammu loobutud.

LitBO ülesannete eripära seisneb muu hulgas selles, et praktiline ja valdavalt ka teoreetiline temaatika on klasside vahel täpselt ära jagatud. Et osalejaid on neljast klassist (9.–12.), siis prevaleerivad neli suuremat teemaplokki. Näiteks esimeseks ülesandeks oli 9. klassile puuliikide määramine okste, lehtede, viljade või seemnete järgi ja näidete toomine nende võimalikust rakendamisest. Teiseks üleandeks oli filmilõigu analüüs. Lühikest bioloogiaalast filmiklippi näidati õpilastele kaks korda, seejärel paluti neil see pealkirjastada ning nähtut täpselt ja konkreetselt kirjeldada. 10. klassi temaatikasse mahtusid entomoloogia (putukate süstemaatika, võrdlev anatoomia ja füsioloogia) ning ökoloogia. 11. klassi läbivaks teemaks oli inimese anatoomia, samas kui 12. klassile jäi lihtne, ent põnev eksperiment neuropsühholoogia valdkonnast ning putukate määramine. Suhteliselt mitmekülgsemas teooriatestis oli vähe ülesandeid nüüdisbioloogia valdkonnast. Zhürii liikmete sõnul üritavad nad aastast aastasse suurendada biokeemia, geneetika, molekulaar- ja rakubioloogia küsimuste hulka, kuid sellele osutavad vastupanu õpetajad, kes leiavad, et õpilastele oleks see väga keeruline. Kompromiss leitakse kindlasti siis, kui Leedu hakkab osalema IBO-l ning tekib vajadus muuta ülesandeid keerulisemaks ja diferentseeritumaks.

LOE VEEL

1. Illar Leuhin, Bioloogiaolümpiaadil võisteldi individuaalselt. Horisont, 1/2005.

2. Illar Leuhin, Esimene Eesti koolinoorte loodusteaduste olümpiaad. 3/2005.

3. Toomas Jüriado, Tartust läbi Vilniuse Taiwanile. Horisont, 3/2005.

4. http://www.ttkool.ut.ee/chem/balt/

6. Viire Sepp. Andekus – kink või koorem. Horisont, 2/2005.

7. Mâcîbu priekðmetu olimpiâþu nolikumi. Izglîtîbas satura un eksaminâcijas centrs. Riga, 2004.

8. Aurelija Vernickaitë. Elitas, kuriuo nemokame didþiuotis. Veidas, 2/2005-01-13, lk 52.

9. Dmitri Teperik, Illar Leuhin. Bioloogiaolümpiaadil Lätis. Õpetajate Leht nr 31, 30. august 2002. lk 13.

10. Illar Leuhin, Dmitri Teperik. Bioloogiaolümpiaad Valgevene moodi. Õpetajate leht nr 32, 5. september 2003. lk 14.

11. Illar Leuhin, Dmitri Teperik. Bioloogid maakera kuklapoolel. Õpetajate Leht nr 26, 6. august 2004. lk 10.

12. Illar Leuhin. Õpilased võistlesid, õpetajad õppisid. Horisont, 4/2005.

13. Viire Sepp. Aineolümpiaad andeka õpilase motiveerijana. TÜ magistritöö.

14. Viire Sepp. Olümpiaadist läbi andekuse-pedagoogika prisma. Õpetajate Leht nr 5, 4. veebruar 2005.

PILTE saab vaadata aadressil: http://www.pilt.ee/view/350063/

DMITRI TEPERIK on Eesti Bioloogiaolümpiaadi zhürii liige(2000–2005) ja komisjoni esimees (2005), TÜ Teaduskooli bioloogia ülemastme kursuste koordinaator (2000–2005), Rahvusvahelise bioloogiaolümpiaadi (IBO) zhürii liige (2000–2004).