Nr. 2/2006


TF-i toel tehtud uurimuste rakendusi

Eesti keele värsimõõdu kirjeldamiseks
Mihhail Lotman Tartu Ülikooli semiootikaosakonnast uuris Eesti värsi silbilisrõhulist rütmikat 19. sajandi lõpust kuni 20.
  • Loe lähemalt...

  • Dünaamiliselt ohutu sõidukiiste
    Turvavöö kinnitub kahes punktis istmeraami külgedele, kolmas kinnituspunkt asub tavaliselt sõiduki korpusel. Kuna nt bussi keskel ei saa turvavööd kinnitada bussi korpuse külge, tuleb turvarihm kinnitada istme seljatoe ülaosale, kus on kolmas kinnituspunkt.
  • Loe lähemalt...

  • Keava muinasaja linnusel
    Teadusfondi grandiprojekti Keava – “Päikese Käsi” raames viidi Tartu Ülikooli professori Valter Langi juhendamisel aastatel 2001–2004 esmakordselt läbi hulk arheoloogilisi ja paleoökoloogilisi uuringuid Harjumaa muistse lõunaosa tähtsaimas keskuses – Keavas.
  • Loe lähemalt...

  • Tasaste naastudega rehvid
    Tehnikaülikooli materjalitehnika instituudi pulbermetallurgia laboris on professor Jakob Kübarsepa juhtimisel loodud materjal uudse konstruktsiooniga tasaste naastudega rehvide valmistamiseks.
  • Loe lähemalt...

  • Estonia klaver heliseb üha paremini
    Pea kogu AS ESTONIA klaverivabriku toodang müüakse Ameerika Ühendriikides.
  • Loe lähemalt...

  • Kinnitus Hubble’i konstandile
    Tartu Observatooriumi vanemteadur Jaan Pelt on olnud edukas astronoomia vaatlusridade statistilise analüüsi vallas.
  • Loe lähemalt...

  • Kõneleja-spetsiifilised tunnused kõnesignaalis
    Teadusfondi grandiprojektis “Kõneleja-spetsiifilised tunnused kõnesignaalis” kasutati BABEL-i andmebaasi salvestusi 70 kõnelejalt ning tehti täiendavaid kõnesalvestusi kolmekümne BABEL-i andmebaasi salvestamisel osalenud diktoriga. Salvestati ka eestlaste soomekeelset kõnet ja venelaste eestikeelset kõnet ning koostati programmid erinevate spektraalsete tunnuste automaatseks analüüsiks.
  • Loe lähemalt...

  • Marjad kätte raputiga
    Polli Aianduse Instituudi vanemteadur Toivo Univer uurib astelpajusortide keemilise koostise sõltuvust kasvukoha mullastikust ja klimaatilistest tingimustest, eesmärgiga selgitada viljade õlisisalduse ja koostise muutusi ning bioaktiivsete ainete akumulatsiooni.
  • Loe lähemalt...

  • Parim kaup – emaskalad
    Eesti Maaülikooli kalakasvatuse osakonna juhataja Tiit Paaver hindas võrdlevalt vikerforelli ja karpkala tõugusid ning valis Eesti tingimuste jaoks sobivad vormid.
  • Loe lähemalt...

  • Andmebaas metsateadlastele
    Eesti Maaülikooli doktorant Allan Sims on loonud metsanduslike takseermudelite andmebaasi FORMOD.
  • Loe lähemalt...

  • Saja tuhande puu mõõtmisandmed
    Aastail 1995–2005 rajasid Maaülikooli metsanduse ja maaehituse instituudi metsakorralduse osakonna töötajad Eesti Teadusfondi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku.
  • Loe lähemalt...

  • Karjääridesse lepikud
    Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudi teadur Margus Pensa näitas põlevkivikarjääride rekultiveerimistööde kuluanalüüside põhjal, et bioloogilise mitmekesisuse seisukohast on kõige otstarbekam jätta karjääripuistangud looduslikule uuenemisele.
  • Loe lähemalt...

  • Õhusaaste mõju rabamännikutele
    Ökoloogia instituudi osakonnajuhataja Valdo Liblik tegi kindlaks, et Kirde-Eesti kõrge õhusaastatuse mõju rabamännikutele ilmneb lokaalselt.
  • Loe lähemalt...

  • Kliimamuutuste mõjuritest Eestis
    Tartu Ülikooli geograafia instituudi teadurid uurisid Jaak Jaaguse käe all atmosfääri tsirkulatsiooni Eestis.
  • Loe lähemalt...

  • Sagenevate tormide tagajärjed
    Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudi teadur Are Kont uuris viimase 50 aasta ilmastiku statistikat.
  • Loe lähemalt...

  • Fotosüntees armastab punast valgust
    Võiks arvata, et fotosünteesis on juba ammu kõik avastatud, mis avastamist väärib. Aga võta näpust!
  • Loe lähemalt...

  • Foononeid purskavad kristallid
    Mõnedes tahkistes, näiteks inertgaasikristallides, võib lokaalsete võnkeergastuste interaktsioon kristalli teiste võnkumistega võrreldes eriti tugev olla, põhjustades üllatavaid nähtusi.
  • Loe lähemalt...

  • Eksperiment kinnitas uut teooriat
    Füüsikateoreetik Martti Raidal (KBFI) näitas, et leptonite ja kvarkide massimaatriksite ühinemise tulemus on määratud mitte masside absoluutväärtustega, vaid nende segunemisnurkadega.
  • Loe lähemalt...

  • Jahenemine soojenemise vastu
    Globaalsete kliimamuutuste oht on muutnud atmosfääriaerosooli uurimise “kuumaks” probleemiks.
  • Loe lähemalt...

  • Uued võimalused südame uuringuks
    Tehnikaülikooli elektroonikainstituudis on professor Mart Mini käe all loodud mikroelektroonsed vahendid südame ning siirdorganite monitooringu jaoks.
  • Loe lähemalt...

  • Trammid töökindlamaks
    Tehnikaülikooli elektriajamite ja jõuelektroonika instituudis on professor Juhan Laugise juhendamisel moderniseeritud 22 Tallinna trammi veoajameid.
  • Loe lähemalt...

  • Tartu tänavavalgustus kontrolli all
    Professor Mart Mini käe all töötati mobiilse andmeside ning Interneti baasil välja Tartu tänavavalgustuse tsentraalse juhtimise ja kontrolli telemaatikasüsteem.
  • Loe lähemalt...
  •