Füüsikaolümpiaad

Tänavune, 53. koolinoorte füüsikaolümpiaadi lõppvoor korraldati 4. ja 5. märtsil Tartus. Mõõtu võtsid sadakond tüdrukut ja poissi alates kaheksandikest kuni abiturientideni. Nagu tavaliselt, valmistas þürii ette kaks ülesannete komplekti: põhikoolile ja keskkoolile. Viie tunni jooksul oli õpilastel võimalus jõudu katsuda kümne teooriaülesandega ning kahe eksperimentaalse probleemiga. Punktide lugemisel läksid arvesse viis raskemat teooriaülesannet ning paremini tehtud eksperimendid. Mõistagi olid keerulisemad ülesanded suurema kaaluga. Olgu siinkohal öeldud, et tubli osa þürii liikmetest moodustavad hiljutise võistlemiskogemusega füüsikatudengid, kes kõik võimalikult huvitavaid ülesandeid üritavad välja mõelda. Loomulikult kehtib viimane väide ka kogenumate ülesandekoostajate puhul. Huvitav probleem on aga enamasti ka keeruline. Nii juhtuski, et ülesanded osutusid keskeltläbi rasketeks, kuid sellegipoolest näitasid võistlejad häid tulemusi. Absoluutvõitjaks tuli Aleksei Vlassov (Tallinna Tõnismäe Reaalkool, 12. klass), kes sai ka eriauhinna TÜ Füüsika Instituudilt, ning põhikooli arvestuses oli parim Stanislav Zavjalov (Narva Humanitaargümnaasium, 9. klass). Andres Laan kui parim mitteabiturient sai Eesti Füüsika Seltsi eriauhinna. Hansapank pani välja viis eriauhinda, mille said Holger Haas, Meelis Lootus, Mihkel Heidelberg, Stanislav Zavjalov ja Andre Tamm. MTÜ Loodusajakiri eriauhinnad said Kaarel Siim ja Jonatan Jõks. Kuna füüsikaolümpiaadil kipub üldpilt millegipärast väga mehine olema, märgitakse tavaliselt ära ka naissoo esindajad, seekord Jana Tsherkashina ja Liina Lepik kui parimad neiud vastavalt gümnaasiumi ja põhikooli arvestuses.

Olümpiaadi statuut näeb ette, et üldvõitja, seekord siis Aleksei Vlassov, arvatakse koheselt Eesti võistkonna liikmeks rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil, mis peetakse juulikuus Singapuris. Ülejäänud neljale kohale võistkonnas kandideerivad 21 õpilast, kes osalevad Eesti ja Soome ühisel võistlusel mai algul Tallinnas, kus ülesanded on juba aste raskemad kui lõppvoorus.

Eesti koolinoorte 52. füüsikaolümpiaadi lõppvooru tulemused

Gümnasistid (punkte maksimaalselt 70).

1. Aleksei Vlassov, Tallinna Tõnismäe Reaalkool, 12. klass – 58,5 punkti.

2. Holger Haas, Pärnu Koidula Gümnaasium, 12. klass – 50,5 punkti.

3. Meelis Lootus, Pärnu Koidula Gümnaasium, 12. klass – 50 punkti.

4. Mihkel Heidelberg, Gustav Adolfi Gümnaasium, 12. klass – 45 punkti.

5. Andres Laan, Tallinna Reaalkool, 10. klass – 40,5 punkti.

Põhikooliõpilased (punkte maksimaalselt 66).

1. Stanislav Zavjalov, Narva Humanitaargümnaasium, 9. klass – 56 punkti.

2. Andre Tamm, Tallinna Inglise Kolledþ, 8. klass – 52,5 punkti.

3. Kaarel Siim, Tartu Kivilinna Gümnaasium, 9. klass – 47 punkti.

4. Jonatan Jõks, Tallinna Reaalkool, 9. klass – 46 punkti.

5. Viktor Karabut, Ahtme Gümnaasium, 9. klass – 43 punkti.

Üks kõva pähkel

Peegeldusteguriks nimetatakse pinnalt peegeldunud ja pinnale langenud valgusvõimsuste suhet. Säriaeg on ajavahemik, mille vältel langeb fotoaparaadis objektiivi läbinud valgus filmilindile. Päikeselisel sügispäeval on mingi objekti pildistamisel optimaalne säriaeg t1 = 1/8000 s. Sama objekti pildistamisel öösel, kui paistab täiskuu, on optimaalne säriaeg t2 = 160 s. Mõlema pildi tegemisel on erinev vaid säriaeg. Hinnake Kuu pinna keskmine peegeldustegur. Kuu kaugus Maast R = 384 000 km ja Kuu raadius r = 1740 km. Kvaliteetse pildi saamiseks peab filmile langev valgusenergia päeval ja öösel olema sama väärtusega ehk fotografeerimisel võib valgustatuse ja optimaalse säriaja lugeda pöördvõrdeliseks.

MIHKEL KREE (1984) on Tartu Ülikooli kolmanda kursuse üliõpilane, füüsikaolümpiaadi þürii liige.