Nr. 4/2006


Olümpiaad
Mõõduvõtt naabritelt

Eesti-Soome maavõistlus

Tänavune, järjekorranumbrilt neljas Eesti-Soome maavõistlus füüsikas toimus 3.–5. mail, traditsiooniliselt Tallinnas, Tehnikaülikooli ruumides, korraldajaks Tartu Ülikooli Teaduskool ja Haridusministeerium.

Sellel jõuproovil on täita vähemalt kahetine roll. Esiteks, selgitada välja parim võimalik viieliikmeline võistkond rahvusvahelisele füüsikaolümpiaadile (RFO-le), seda nii Eesti kui ka Soome jaoks. Füüsikaolümpiaadi lõppvoor ei suuda seda osa täita, sest sealsest suurest osavõtjate hulgast (ca 100) johtuvalt on ülesannete iseloom oluliselt erinev RFO omast. Lõppvoorus on suhteliselt kompaktsed, harilikult ühel lahendusideel baseeruvad ülesanded (etüüdid), kusjuures soovitav oleks, et ühes olümpiaadikomplektis leiduks neid võimalikult erinevatele maitsetele, sh nii lihtsaid kui raskeid. RFO ülesanded aga on harilikult pikad (kuigi lahendusnipid pole tavaliselt kuigi keerulised) ning eesmärgini jõutakse järk-järgult, süstemaatilise lahendamise teel. Eesti-Soome maavõistluse ülesannete stiil ja raskusaste ongi matkinud RFO oma. Raskusaste võinuks vahest ehk ka veidi väiksem olla, kuid harilikult seisab zhürii valiku ees: kas huvitavad ja tunnetuslikult rikastavad, kuid rasked, või lihtsamad ja ebahuvitavamad ülesanded; enamasti kipub liisk esimese variandi kasuks langema. Samuti tuleb silmas pidada, et raskus on subjektiivne kategooria, ning see, kui paljud suudavad teatud ülesannet lahendada, pole alati ennustatav.

Jõuproovi teiseks ning ettekavatsematuks rolliks on kujunenud teatava geograafilise tasakaalustatuse pakkumine (tegelikult on Tallinn võistluspaigaks reisi jms kulusid minimeeriva kohana). Eestimaise füüsika raskuskeskmeks on kujunenud Tartu, kus asub ülikooli füüsikaosakond, Füüsika Instituut jne; mh toimub seal ka olümpiaadi lõppvoor. Ometigi on Eesti füüsika kui terviku jaoks kasulik, kui õpilased saavad enne oma kõrgharidustee planeerimist ka võimalikult hea ülevaate füüsika-alastest tegutsemisvõimalustest Tallinnas. Sellise ülevaate on kahtlemata võimalik saada Horisonti lugedes, kuid ometigi – oma silm on kuningas. Siinkohal lähevad tänud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituuti, kus on korraldatud igal aastal ekskursioon laboritesse ning välja pandud peaauhind (6000-kroonine stipendium uurimistöö sooritamiseks vabalt valitud teemal), aga ka Tallinna Tehnikaülikoolile ja TTÜ Küberneetika Instituudile mitmekülgse organisatoorse abi eest.

Trükinumbris on toodud tulemuste protokolli algusots. Maksimaalselt oli võimalik koguda 76 punkti. Eesti RFO võistkonna liikmeteks valiti Mihkel Heidelberg, Aleksei Vlassov (kui lõppvooru võitja; Tõnismäe Reaalkoolist, 12. kl), Holger Haas, Mihhail Verhovtsov ja Jaan Katus (kui 11. klassi parim). Andres Laan sai valida füüsika ja keemia rahvusvahelise olümpiaadi vahel, mis kattuvad ajaliselt. Omades mullust RKO kogemust, otsustas ta keemia kasuks. Enne olümpiaadi Singapuris 8.–17. juulil seisab võistkonnal ees veel kolm treeninglaagrit: koos soomlastega nädal teoorialoenguid Tallinnas (Küberneetika Instituudis) ja nädal eksperimente Tamperes ning omakeskis nädal seminare Orissaares.


Eesti-Soome maavõistluse materjalidega saab lähemalt tutvuda interneti aadressil http://www.cs.ioc.ee/~kalda/ipho/E_S.html. Seda tasub teha neil, keda huvitab, kuidas on seotud vikerkaar ja pudeli etiketi siseküljele kirjutatud teksti nähtavus, kui seda vaadelda läbi jooki täis pudeli.


Siin toodud näidisülesanne puudutab aga fotograafiat.

Kasutades eraldi lehel olevat fotot, leidke pildistamisel kasutatud objektiivi läbimõõt. Objektiiv on lääts, mille abil tekitatakse kujutis filmile või fotosensorile; võite vaadelda seda kui ideaalset õhukest läätse.


JAAN KALDA (1963) on TTÜ Küberneetika Instituudi vanemteadur, füüsika-matemaatikakandidaat. Eesti-Soome maavõistluse zhürii liige.



Jaan Kalda