Nr. 6/2006


Olümpiaad
Korealased pingutasid üle

RAHVUSVAHELINE KEEMIAOLÜMPIAAD

2.–11. juulini peeti Korea Vabariigi ülikoolilinnas Gyeongsanis 38. rahvusvaheline keemiaolümpiaad. Viimase 13 aasta jooksul, mil Eesti õpilased selles ürituses osalevad, on kasvanud osavõtvate maade arv 41-lt 67-le. Olenemata riigi suurusest võib igaüks saata välja kuni neli õpilast. Tänavu oli kohale tulnud 255 õpilast. Meie edestasime ühe hõbe- ja kahe pronksmedaliga kolmekümmet riiki. Kõige edukam oli Hiina nelja kuldmedaliga, kolm kuldmedalit said korraldajamaa Korea, Taiwan ja Vene Föderatsioon.

Muljetavaldav aparatuuri- ja arvutipark

Eksperimentide korraldamiseks ülesseatud 260 spektrofotomeetrit, millest igaüks oli ühendatud sülearvutiga, oli muljetavaldav. Selle süsteemiga tehti kindlaks punase ja sinise värvaine kontsentratsioon nende segus. Teises töös tuli määrata kahe happe segu kontsentratsioon, kasutades selleks adsorptsioonkromatograafiat ja kahtkümmend tiitrimist. Kolmandaks eksperimendiks oli seitsme tahke aine identifitseerimine tunnusreaktsioonide abil, milleks kasutati 96(!) katseklaasi.

Teooriavoorus anti lahendamiseks 11 ülesannet. Tavaliselt pole see arv ületanud kaheksat. Koreas oli vaja leida Avogadro arv veepiisa mõõtmete, nende ruutkeskmise liikumiskiiruse, argooni aatommassi ja selle erisoojusmahtuvuse lineaarse sõltuvuse järgi; samuti määrata universumis sisalduv kogu prootonite arv ja arvutada vesiniku spektrite lainepikkus sõltuvalt ergastamistemperatuurist. Need kaks ülesannet olid puhtalt füüsika vallast. Kolmas probleem käsitles süsiniku ja vesiniku ühinemise kineetikat tähtedevahelises ruumis. Edasi käsitleti DNA aluspaare ja nende struktuuride lahtimõtestamist; pH arvutamist maos ja veres ning mitmeprootonilise happe ja nende soolade poolt moodustatud puhverlahuseid; vee elektrolüüsi ja elektroodide potentsiaali sõltuvalt osavõtvate ainete lahustuvusest; vesinikku tulevikuenergeetika alusena, raua oksiidide kristallstruktuuri ja nende oksiidide reaktsioonide termodünaamilisi suurusi. Üheksandas ülesandes käsitleti fotolitograafia põhimõtteid ja asoühendite Lewise struktuuri. Eelviimases probleemis vaadeldi lagritsajuures sisalduva magusaine lõhestumist ning viimasena võeti vaatluse alla ensüümreaktsioonid ja nendes osalevate ainete tuumamagnetresonantsspektrid.

Kaks päeva oli mentoritel aega ülesannete sisu üle diskuteerimiseks, sisu kinnitamiseks, tõlkimiseks ja paljundamiseks. Eriti teooriavooru probleemide suur arv ja maht tekitas kõikides paraja šoki, ent kui hakati arutama mõne “pähkli” väljajätmist, siis kadus üksmeel, sest keegi leidis ikka, et just selle “pähkli” suudavad tõenäoliselt nende õpilased katki hammustada. Nii jäigi peale mõningaid kärpeid kõik mainitu sõelale. Ainuüksi kogu selle materjali läbilugemiseks (olenevalt keelest 25–30 lk) kulutasid õpilased viiendiku lahendamiseks antud ajast. Tulemused näitasid, et võistlusülesannetega pingutasid korraldajad üle. Sest 38 punkti 100-st andis juba pronksmedali. Tavaliselt on see piir olnud 50 ja 60 punkti vahel. Esimese kuldmedali sai juba 72 punktiga (tavaliselt 85 punktist kõrgemal).

Meie Andres Laan, kes lõpetas tänavu Tallinna Reaalkooli 10. klassi, oli järjekordselt Balti riikide õpilastest parim. Andres, kes tuli 14. Balti keemiaolümpiaadi absoluutseks võitjaks, kogus Koreas 63,6 punkti ja sai teooriavoorus 79,5 protsenti võimalikust punktide arvust. Ka Eliko Tõldsepp ja Irina Tarassova, kes lõpetasid vastavalt Rakvere Ühisgümnaasiumi (peaks siis olema Reaalgümnaasiumi) ja Narva Pähklimäe Gümnaasiumi, suutsid iga ülesande puhul üht-teist ära teha.


Komistuskiviks eksperiment

Kõikide riikide õpilastele oli komistuskiviks eksperiment, kus põhiline punktide arv määrati eksperimendi täpsuse põhjal. Happe aluse tiitrimist moonutas õhus sisalduv süsihappegaas, mis lahuse pideval loksutamisel lahustub. Nii on loomulik, et 20 tiitrimise tulemuse summeerimisel tuleb suur viga. Esialgses eeskirjas oli sellele tähelepanu juhitud, kuid žürii hääletas selle vihje napi häälteenamusega välja.

Andres Laan sai eksperimendi 40-st punktist 15,9, teooria 60-st punktist 47,7. Kokku niisiis 63,6 punkti ja hõbemedali. Eliko Tõldsepa tulemused olid vastavalt 14,9, 32,4 ja kokku 47,3 punkti ning Irina Tarassoval 16,5, 27,9 ja 44,4 punkti. Mõlemale jätkus sellest pronksmedaliks. Eksperimendis oli meie õpilastest kõige edukam Tartu HTG lõpetanu Elo Sõnajalg, kes kogus 18,5 punkti. Et teoorias nii hästi ei läinud, sai ta lõpuks kokku 33,2 punkti.

Korea Vabariik üllatas oma tugeva majanduse, piinliku puhtuse, kõrgete hindade ja väga heade teedega. Kimbutasid tugevad vihmad, mis uputasid küllaltki suure hulga tohututest kilekasvuhoonetest ning ohustasid meie saabumist ja ärasõitu.

Järgmise, 39. RKO korraldab 2007. aastal Moskva Riiklik Ülikool. Suurusjärgus 20 miljonit Eesti krooni maksva suurürituse läbiviimine näiteks Eestis oleks küsitav mitte ainult rahalises mõttes, vaid ka piisava arvu laborikohtade puudumise tõttu.


REIN PULLERITS (1937) on Tartu Ülikooli dotsent, keemiakandidaat, Eesti võistkonna peamentor.



Rein Pullerits