Jaanuari Horisondis: päriselundisiirdamisest tehismõistuseni, arheoloogia aastakiri TUTULUS pealekauba

 Horisont

Nagu möödunud aastal, jõuab ka tänavu Horisondi esimese numbriga lugejateni Eesti arheoloogia aastakiri TUTULUS. Ja seda täiesti tasuta lisaväljaandena nii tellijale kui üksiknumbri ostjale!
„Soovisite maksasiirdamist, kui aga võtate ka neeru, siis saate täiesti tasuta kauba peale veel kaks meetrit peensoolt!” pakub tohter 2014. aasta esimese Horisondi koomiksis. Edgar Lippingu sulest pärinev kaanelugu „Elundisiirdamine. Müüdist elupäästvaks operatsiooniks” annab teada, et kaotatud kehaosi on inimene püüdnud taastada juba kauges minevikus. Lõputud üritused võõrast kude või elundit siirata tõid edu siiski alles 20. sajandi teises pooles ja tuleb tõdeda, et mitte väike tähtsus ei olnud seejuures ka sõdadel, eriti Teisel maailmasõjal.
Kuidas Esimesest maailmasõjast kasvas välja ja arenes Leedu vabadussõda, sellest kirjutab sõjaajaloolane Hanno Ojalo pealkirja all „Teistmoodi: Leedu Vabadussõda 1918–1920”. Saame teada, et Leedu Vabadussõda erineb tunduvalt nii Eesti kui ka Läti omast. Arvutiteadlane Enn Tõugu uurib „Kuhu küll tehismõistus on jäänud?” ja selgitab, et pärast mitmeid tõuse ja mõõnu ehk tehisintellekti talvesid on tehismõistuse otsijatele kätte jõudnud järjekordne tõusuaeg. Insener Mario Marsi kirjutis „Valgus, mis reostab” annab ülevaate, kuidas tehnoloogia arengu, elektrienergia kättesaadavuse ja valgustite asjatundmatu kasutuse tõttu on valgusreostus viimastel aastakümnetel aina suurenenud, seda ka Eestis. Valguse teadlik tarbija saab valgusreostuse vähendamiseks siiski päris palju ära teha.
Ulvar Käärt käis vaatamas keskkonnaameti kiirgusseire büroole hiljuti ostetud ja varustuse poolest kogu Baltikumis unikaalset kiirgusseire mobiillaborit ja võtab nähtu kokku reportaažis „Alar Polt ja Uko Rand ratastel vuravas kiirgusseirelaboris”.
Kuidas on teadus mõjutanud tema elu, selle üle mõtiskleb ühiskonnategelane ja ettevõtja Raivo Vare.
ERM-i koguhoidja Maire Kuningas tutvustab ravimiseks ja nõidumiseks kasutatud hõbepreese. „Et tegelikult oleme kõik kultuuripärandi loojad,” väidab Ulvar Käärtile antud pikas intervjuus pärandiaasta saadik ja aasta kodanik folklorist Marju Kõivupuu.
Üksainus küsimus tippkeskusest on esitatud Eesti Teaduse Tippkeskuste Nõukogu esimehele Jüri Engelbrechtile ja juhatab sisse järgmisest numbrist algava sarja „Teaduse tipud”. Geoloog Leho Ainsaar omakorda teeb sisejuhatuse uuele rubriigile „Paepalad”.
Veel selgub, et ka Wikipedia viimasel fotovõistlusel olid Horisondi lemmikud teadusfotod füüsikast ja teaduskirjanik Tiit Kändler arutleb, kuidas ühe „Superriigi saatuse määras teadus”.
Olümpiaadirubriik vaatab tagasi möödunud aasta üleilmsele astronoomiaolümpiaadile ning bioloogia- ja geograafiaolümpiaadidele. Raamaturubriigis on kõne all mitmed kosmoseteemalised üllitised.
Nuputamist pakuvad jätkuvalt nii ristsõna kui ka rubriigid ENIGMA ja MÄLUSÄRU.