Teadus, mida Horisont tutvustab, on pidevas uuenemises, ja värskem näeb välja ka vastne ajakirjanumber, mille kaaneteema võib kokku võtta nii: spermid meis ja meie spermides.
Spermatosoidid on ülitähtsad rakud, mille ehitus on aga väga lihtne. Nende tekkeprotsess inimkehas on keerulisem ja veelgi keerulisem on iga üksiku spermatosoidi jaoks sihile jõudmine ehk munaraku viljastamine. Teele asub sadakond miljonit spermi, aga kohale jõuab enamasti vaid üks, nii et seksuaalsfääris valitseb karm konkurents, mille kõrval külapoiste kaklus tüdruku pärast on tühiasi. Kuidas on aga lugu tänapäeva meeste sperma kvaliteediga? Lugege, mida neil teemadel kirjutavad bioloogid-meedikud Ele-Liis Kreek ja Andres Salumets. Selgub, et mehe seemne kvaliteet kõigub põhjamaades isegi aastaajati. Kumb on siis parem, kas suvine või talvine? Horisondist saate teada!
2014. aasta üheks märksõnaks oli kahtlemata “Ebola”. Kas Ebola on evolutsiooni hoiatus või epidemioloogiline seaduspärasus? Vastuseid pakub ülevaade, mille autoriks Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.
Kas keskaeg oli ka tegelikult nii pime ja kole kui praegu tundub? Mida arvata Vatikani salaarhiivist? Neil ja muudel lähedastel teemadel käis toimetaja Ulvar Käärt vestlemas Tallinna Linnaarhiivi teaduri Tiina Kalaga. Ülevaade “Mart Tamrega robotite inkubaatoris” räägib aga sellest, kuidas Tallinna Tehnikaülikooli mehhatroonikainstituudi kabinettides sünnivad arukad tulevikumasinad.
Veel küsib värske Horisont muu hulgas:
- Miks kõneldakse revolutsioonist filosoofias?
- Kas teadlastel on õnnestunud tuvastada gei-geen?
- Kuhu viidi Taagepera kiriku tornikukk?
- Mille poolest paistab silma Tamsalu rõngaspaas?
- Miks kirjutas paavst 15. sajandil Tallinna toomdekaanile?
- Mida räägivad rahvastikuprognoosid Eesti ja maailma rahvastiku kohta 21. sajandi lõpul?
- Kuidas on teadus mõjutanud arhitekt Emil Urbeli elu?
- Kuhu on teel Uus Horisont?
Jaanuari-veebruari Horisondiga jõuab lugejateni ka järjekorras juba kolmas Eesti arheoloogia aastakiri TUTULUS!