Kuidas plaanitakse taastada tuhat hektarit puisniite?

 Eesti Loodus
Hooldatud Koiva puisniit (foto: PKÜ)

Koiva puisniit (foto: PKÜ)

Märtsinumbris uurib Eesti Looduse toimetus pärandkoosluste kaitse ühingu juhatuse liikmelt Ott Luugilt, kuidas plaanitakse taastada 1000 ha puisniite.
 

Isegi looduskauged inimesed on kuulnud puisniitudest. Teame, et nende puudega põlisheinamaade liigirikkus on silmapaistev kogu maailmas ning et nende ilmes peegeldub meie esivanemate eluviis, aga ka ilumeel.

Sellest hoolimata on puisniidud kurvas seisus: 19. sajandil hinnanguliselt üle kuuendiku Eesti pinnast katnud puisniitudest ja karjamaadest niidetakse praegu vaevalt 700 ha. Siiski on meil alles tuhandeid hektareid eri määral võsastunud, kuid taastamiskõlblikke puisniite.

Läinud sügisel hakati ellu rakendama Euroopa Liidu LIFE+ programmi kaudu rahastatud projekti „LIFE to alvars“, mille siht on taastada 2500 ha Lääne-Eesti loopealseid. Sellele kogemusele toetudes on pärandkoosluste kaitse ühing (PKÜ) asunud keskkonnaameti tellimusel ette valmistama projektitaotlust 1000 ha puisniitude taastamiseks.

Seni oleme koondanud eri andmekogudest (peamiselt keskkonnaregister, PKÜ niitude andmebaas) info ligi 5000 ha taastamist vajava puisniidu kohta ja teinud selle alusel esialgse alade valiku. Projekti meetmete arutamiseks oleme kokku kutsunud teadlastest, looduskaitsjaist ja keskkonnaametnikest koosneva eksperdirühma. Järgmise etapina pöördume puisniitude eramaade omanike poole, et saada nõusolek töid korraldada, ning täpsustame looduses alade piire.

Projekti raames on plaanis katta maaomanikele taastamistööde kulud sellises ulatuses, et töö lõppedes saaks ala kergesti hooldada ja niit vastaks poollooduslike rohumaade hooldustoetuse saamise tingimustele. Kavas on soetada puisniitudele sobivaid heinavarumisseadmeid, mis edaspidi võimaldavad suuremaid alasid hooldada.

Kinnikasvanud puisniidu taastamine tähendab liiga tihedaks kasvanud puurinde harvendamist ning võsa raiumist. Lahti tuleb saada ka niitmist takistavatest kändudest. Sageli on vaja puhastada või parandada ligipääsuteid, et alale pääseks niidumasinaga ja saaks heina välja vedada.

Kuna taastamine on kulukas ja jõuline sekkumine koosluse looduslikku arengusse, pöörame alade valikul suurt tähelepanu sellele, et eelkõige taastataks paremini säilinud niidud ega mindaks saega paikadesse, kuhu on elama asunud häirimist pelgavad liigid. Ühtlasi eelistame alasid, kus väljavaated hoolduse püsimiseks on paremad: niite, kus peetakse loomi ja vajatakse heina.

LIFE programmist saab koosluste taastamiseks toetust küsida vaid Natura 2000 võrgustiku loodusalade piires. Kui ettevalmistatav projekt rahastuse pälvib, hakkab seda ellu viima keskkonnaamet.

Värske Eesti Loodus on saadaval ka e-ajakirjana.