1/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Loodus kodus
Varjukannike keskküttega korteris

Helen Arusoo
Mina tõin endale koju säntpoolia, aga ta ei harjunud keskküttega ning kuivas ära. Nii juhtub vist paljudel, eriti kui taim kingituseks tuuakse ja temaga ei osata midagi peale hakata. Õitseb ära, ja siis läheb prügikasti, aga tegelikult nii ei peaks – ta on püsitaim.
Ostsin teise säntpoolia. Seekord püüdsin olla hästi hoolas ja katsetada, kas taimel on lootust minu kohati üleköetud korteris ellu jääda. Lugege allpoolt, mis trikiga see õnnestus.
Muide, maailmas populaarse toataime säntpoolia hooldamist peetakse ju tegelikult lihtsaks. Aga tundub, et see kehtib ruumides, kus temperatuuri saab ise timmida.

Aafrika kannike ohus
Põhjamaade inimestele meeldib säntpoolia (Saintpaulia ionantha) eriti, sest kaunid õied pakuvad rõõmu kõik pikad talvekuud järjest.
Säntpoolia kodumaaks on Ida-Aafrika troopilised alad, aga nii imelik kui see ka pole, on väidetavalt maailma populaarsem toataim oma looduslikus keskkonnas üliohustatud liik. Oma nime sai varjukannike parun Walter von Saint Paul Illaire’i järgi, kes ta esmakordselt Tansaaniast Euroopasse lähetas 1892. aastal. Säntpoolia on maailmas niivõrd populaarne, et kannikesekasvatajate ühingud annavad mitmes riigis välja ainult kannikesele pühendatud ajakirju. Ja muidugi on neil oma kokkutulekud ja talvepäevad. Öeldakse, et kes säntpooliat kasvatama hakkab, sel on varsti kogu tuba ühe ja sama taime poolt vallutatud.

Säntpoolia päästis kilekott
27. oktoober 2005. Säästumarketi riiulilt sain oma teise säntpoolia, lillade õitega. Küll ta on ilus!
30. oktoober. Köetakse, õhk on toas kuiv. Võtan taime vannituppa kaasa, kui lähen duši alla, et ta saaks viibida niiskes keskkonnas. Troopika taim ju!
7. november. Näib mõjuvat see “duši all” käimine, taim hoiab niiskust paremini kui eelmine.
14. november. Õied on endiselt ilusad, pole isegi pruune kuivanud otsi tulnud. Kuid uusi õisi ka pole. Hm! Vett annan juurtepoolsest otsast. Selleks panen poti korraks kõrgesse kaussi, las imeb ise.
29. november. Uu! Lehtedel aina suurenevad pruunikad laigud. Tuleb midagi ette võtta. Mitu õit on närtsinud.
17. detsember. Ainult üks õis on veel järel. Kohutav. Aga proovin veel ühte trikki, vaatame.
24. detsember. Jõulukink! Esimene uus õis on lahti läinud! Tänu hooldustrikile: panin taime läbipaistva õhukese kilekoti alla (juurviljaleti kilekott), et niiskust hoida. Tegin noaga augud sisse õhu jaoks.
31. jaanuar. Kolm uut õit! Hurraa! Töötab!
7. jaanuar. Kuus uut õit ning üks järel ka sellest ajast, kui taime ostsin. Kokku seitse. Taimele sobib see, et pott seisab laiaäärelise kausi peal, kuhu jätan veidi vett, et niiskust ülespoole otse koti sisse auraks.
9. jaanuar. Veel viis uut õit juurde tulnud! Kokku on neid 12. Nii et testitud! Meie talvisest valgusest kannikesel väheks ei jää, kuiva õhku ta aga ei kannata.
20. jaanuar. Kaheksateist õit! Igal kolmandal päeval võtan kilemütsi lillelt ära ja imetlen teda. Seda ka külaliste tuleku korral.
23. veebruar. Endiselt on taimel rohkesti õisi. Aga nüüd on päike intensiivsem ja mõnedele õitele on tekkinud heledad laigud. Jätsin vist liiga kauaks lille ilma kilemütsita.
20. mai. Õigusega on ta nimi varjukannike. Intensiivne päike kahvatab lehed. Peab taime idapoolse akna peale viima. Panen ta mõne suurema taime varju. Suvi. Kõige kuumemal ajal taim puhkas. Järgmine sügis nägi taas õisi.

Nõuanne
• Säntpoolia kasvab kõige paremini +20 kraadi juures päeval ja öösel +15 kraadi juures. Sellega saavad arvestada inimesed, kes oma kütet ise reguleerivad.
• Otsevalgust kannike ei talu, aga tahab siiski piisavalt valgust ja seda 8–12 tundi päevas. Selle parajust saab mõõta nii, et kui panna käsi taime ja akna vahele, peaks valgus olema piisavalt intensiivne, et luua vari, käeselg aga ei tohi päikese käes kuumaks minna.
• Mulda tuleb säntpoolial vahetada iga kuue kuu tagant.
• Taime pott olgu ca üks kolmandik taime läbimõõdust, suurema poti korral võib taime ähvardada liigniiskus.
• Kastma peab toasooja veega ja ainult alt, juurte poolt.
• Kui kasutate tavalist mulda, väetage iga kastmise korral.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet