Kolm nimekat geoloogi kinnitavad, et hapnikurikas atmosfäär võis Maal olla juba vähemalt kolm miljardit aastat tagasi.

Austraallase Neil Phillipsi, lõuna-aafriklase Jonathan Law ja ameeriklase Russell Myersi teooria on väljakutse aastaid kehtinud seisukohtadele Maa atmosfääri rikastumisest hapnikuga ja nihutab selle üliolulise sündmuse seni õigeks peetud ajaga võrreldes hoopis kaugemasse minevikku.

Teadlaste seisukohad põhinevad rauarikaste tombukeste, nn pisoliitide leidmisel Lõuna-Aafrika Witwatersrandi mägede süvakihtidest. Pisoliidid tekivad aga ainult hapnikurikkas õhus.

Need rauapallikesed moodustuvad põhjavees ka tänapäeval, korjates endasse teiste mineraalide jälgi. Seetõttu on nad geoloogidele tihti võtmeks mäepõue saladuste juurde, aidates leida nii mineraale kui ka näiteks kulda. Seda viimast tasub Witwatersrandist ehk Randist rääkides kindlasti meeles pidada, sest on ju tegemist maailma kõige kullarikkamate kaljudega. Kõnealused Randi pisoliidid avastati 3–4 kilomeetri sügavuselt, seega kihtidest, mille vanus on tõsikindlalt määratud 2,7–2,8 miljardi aastani.
Täiendav tõend geoloogide teooriale on sulfaatide leidmine Lääne-Austraalia Pilbara piirkonnast kolme ja poole miljardi aasta vanuseist kaljudest: ka sulfaadid ei saa tekkida hapnikuvaeses õhus.