1/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Raamat
Raamat noorematele õpilastele

Õpilase loomaentsüklopeedia
Koostanud David Burnie Inglise keelest tõlkinud Lauri Laanisto ja Bertil Tüvi
Varrak, 2006, 319 lk

Algatuseks uurisin järele, mida täpselt tähendab sõna “entsüklopeedia“. ENEKE-se järgi on see teatmeteos, mis püüab kokku võtta kõik inimühiskonna teadmised. Entsüklopeedilisi teoseid koostati juba antiikajal. Minu jaoks on entsüklopeediad olnud kui vanema venna eest, kes annavad mulle tarka informatsiooni, kui ma midagi ei tea või ei oska küsimusele vastata. Olgu tegu kas siis tehnika- või looduse entsüklopeediatega.
Raamatus “Õpilase loomaentsüklopeedia” on kokku võetud tänapäevased teadmised loomade kohta ja esitatud need noorele lugejale. Raamatu koostaja on David Burnie, kes on tuntud loodusteadlane ja meil juba varem ilmunud teatmeteoste “Looduse entsüklopeedia” ja “Loomad” autor.
Esimest korda, kui raamatu lahti tegin, märkasin, et seda on üsna pingutav lugeda, sest kiri on väike ja tihe. Vähemalt minul oli ebamugav. Väikese kirja tõttu peab silmi pingutama.
Tänapäeval on palju õpilasi ja lapsi, kellel on kehv nägemine. Niisiis peaks eelkõige õpilastele suunatud raamat olema trükitud natukene suuremate tähtedega. Olgugi, et kirja suurendades läheks raamat oma mõõtmetelt suuremaks.
Süvenedes tundub, et liiga palju informatsiooni on tahetud väikesesse raamatusse mahutada. Toon ühe näite: registris on märksõna “arusisalik”, millel viide leheküljele 150, kust leidsin sisalike kohta ainult pealkirja “Rohesisalik”. Lugedes teksti rohesisalikust, leidus seal tõesti mõni lause ka arusisaliku kohta. Niisugune info kuhjamine tekitab segadust vajaliku ülesleidmisel.
Väärtuslik peatükk selles raamatus on sõnaseletused, kus selgitatakse teoses kasutatud erialatermineid. Nii mõnigi varem arusaamatu mõiste sai selgemaks. Samas võiks osa kommentaare olla täpsema väljendusega. Näiteks sõna “keratiin” püüti arusaadavaks muuta järgmiselt: “tugev, ent paindlik aine, mida leidub ohtralt nendes kehaosades, mis saavad palju vatti.” Hea on, kui laps mõistab, mida on tahetud öelda, ent kui ta ei saa kõnekäänust aru, siis jääb seletus puudulikuks.
Tore, et käesolevas raamatus on peale suurte ja võimsate loomade ka putukate-sitikate iseärasustele tähelepanu pööratud. Kas teadsite, kuidas mullakakandid ennast kaitsevad? Vastuse sain, kui lugesin entsüklopeediat ning pean tunnistama, et ei uskunudki kohe. Nimelt mullakakandid loodavad puhtalt sellele, et kiskjad ei taha neid süüa sellepärast, et kakandid maitsevad vastikult!
Kui meil õnnestub näha looma või lindu oma silmadega, siis on see tore. Aga kui me ei näe looma, vaid kuuleme ainult tema häälitsust ja ei oska heli järgi liiki määrata, on sellest kahju. Meid jääb huvitama, kes seal oli ja miks ta sellist häält tegi. Raamatus “Õpilase loomaentsüklopeedia” võiks ju olla kirjeldatud ka loomade häälitsused. Kui mõnel loomal häälitsus puudub, võiks sedagi kirja panna. Mind isiklikult huvitab, millist häält teevad näiteks arusisalik ja kaelkirjak või kas nad üldse mingit häält teevad?
Raamatule lisab väärtust, et seal sisaldub hulganisti häid ja iseloomulikke fotosid loomade käitumisest. Huvitavaid fakte loomariigis esinevate nähtuste kohta võib hõlpsasti märgata värvilistest kastikestest.
Lõpetuseks arvan, et raamat sobiks eelkõige noorematele õpilastele, kes tahaksid rohkem teada loomadest ja nende elust Maal, koolis õpetatava täienduseks. Loomulikult sobib see raamat ka täiskasvanutele, kuid arvan, et nende jaoks ei ole teos täis üllatusi loomade maailmast.



Meelis Kalev,Tartu kunstigüm. 9.kl õpilane
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet