Eesti linnuharulduste komisjon (HK) teatas, et ornitoloogiaühingu leheküljel on nüüd lugeda lühiteave HK kahe viimase koosoleku tähtsamate otsuste kohta. Tutvuda saab ka HK-s käsitletavate liikide kõigi aktsepteeritud vaatluste uuendatud nimekirjaga ning Eesti linnuliikide uuendatud nimekirjaga. Viimasesse on ametlikult kantud kaks uut liiki: ruugerüdi (Tryngites subrufi collis), keda nägi mullu 19. augustil Lääne-Virumaal Natturil linnuvaatlusvõistluse “Estonia Open” aegu ligi 40 linnuvaatlejat, ning suuränn (Stercorarius skua), keda soomlane Timo Pettay vaatles juba 2004. aasta novembris Põõsaspea neemel Läänemaal. Eesti linnuliikide nimekirjas on nüüd kokku 365 liiki, neist 359 A-, B- ja C-kategooria ning 6 D-kategooria (teadmata päritoluga) liiki. Linnuhuviliste arvutilist/Loodusajakiri Linnuliiginimistu on nüüd taas täpne Keskkonnaministeerium on võrgupaika www.envir.ee/ujutus üles riputanud teabe Eesti olulise üleujutusohuga piirkondade kohta. Ministeeriumi korraldatud uuringu käigus on Eestis kaardistatud 15 olulise üleujutusohuga piirkonda ja hakatud nuputama, kuidas üleujutusohte vähendada. Uuring näitas, et suurim üleujutusoht tuleneb kahest tosinast halvas seisus paisust ja tõkestusehitisest. Need tuleb korda teha nii, et veekogude ökoloogiline seisund säiliks või lausa paraneks ning et arvestatud oleksid piirkonnas elavate inimeste huvid. Selleks tööks on ette valmistatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetust saav projekt.
Olulise üleujutusohuga piirkondi on Eestis kahte liiki: üleujutusohuga ranniku- või kaldaalad, kus oht tuleneb mere, jõe või järve veetaseme tõusust; ning maismaa-alad, kus oht on tingitud jõgedel või paisjärvedel asuvatest veetõkestusehitistest. Eesti jaoks on omapärane probleem veel üleujutused Ida-Viru maakonnas, kus oht on tingitud veetaseme tõusust suletud kaevandustes.
Rannikualadest on üleujutusohud suuremad Pärnu lahe äärsetes piirkondades, Haapsalu lahe rannikualadel, Saaremaa lõunarannikul, Hiiumaa lääne- ja lõunarannikul jm; kaldaaladest aga Vagula-Tamula järve, Ülemiste järve ja Peipsi järve mõnedel kaldaaladel, Pärnu jõe alamjooksul, Emajõel Vorbuselt kuni Kaagvereni, Võhandu jõel Vahula järvest Kirumpääni, Narva jõe lähtel Vasknarvast Jaama külani jm. Olulise üleujutusohuga paisud on Narva hüdroelektrijaama paisud, Linnamäe hüdroelektrijaama (HEJ) pais Kunda jõel, Kamari HEJ pais Põltsamaa jõel, Saesaare HEJ Ahja jõel, Tudulinna HEJ Tagajõel, Kotka HEJ Valgejõel jt.