Afganistani hurt, alaska malamuut, austraalia lambakoer. Bernhardiin, bokser, bullterjer. Cairni terjer, chihuahua, tshau-tshau. Ja nõnda edasi ning nõnda edasi. Tänapäeva koeratõugude mitmekesisus tuleneb juba kodukoera põlvnemisloost. Arvatavasti on koera eellased kodustatud erinevais paigus mitmetest ulukkoerlastest

Hunt, shaakal, dingo – kõik nad annavad koeraga paljunemisvõimelisi järglasi. Seega on tõugude paljusus alguse saanud juba põlvnemisest, kuid lisanduvad tänapäevased teadmised aretusest ja muidugi ka inimese kapriisid. Soov oma koeraga erineda, esile tõusta, silma paista, see on nii inimlik, aga kas ka mõistlik?

Koeranäituselt loomakliiniku ooteruumi
Loomaarstiõppe aluseks on loomaanatoomia. Anatoomid on na imelikud, võivad küll nakatuda koertenäituste rõõmsast elevusest ning vaimustuda iselaadsetest tõugudest, kuid pilk puurib sügava - male. Silme ette kerkivad murelikud loomaomanikud kliiniku ooteruumis, sest mitmetel koeratõugudel on aretustöö kaasa toonud anatoomilisi muutusi, mis võivad tuua loomale kannatusi, omanikule muret ja küllalt suuri kulutusi.

Rohkem nuusid, rohkem tunned
Vaatleme koera pead, mille kukalt nii sagedasti kratsime.
Kolju ehk pealuu. Harmooniliselt arenenud koerakolju on piklik, näo- ja ajukolju on pikkuselt võrdsed. Normaalne on käärhambumus, see tähendab: alumiste lõikehammaste lõikeservad töötavad kui käärid vastu ülemiste hammaste keelepinda ning alumised kihvad lukustuvad ülemiste kihvade ja lõikehammaste vahele. Sellise hambumise puhul pole saakloomal pääsu.
Õige kiskja koon on pikk, see aitab ninakarbikute limaskestal hingeõhku soojendada.
Ülemine ninakäik lõpeb haistmispiirkonnaga, mis ulatub ka otsmikuurkesse, kokku ligi sada seitsekümmend ruutsentimeetrit lõhnatundlikku limaskesta, kuhu õhk juhitakse korduva lühikese sissehingamise ehk nuuskimisega.
Ülemiste lõikehammaste taga algab kanal, mis viib nina põhjas asetsevasse meeleelundisse, mis on oluline vastassugupoole lõhnade äratundmisel.
Kui isane koer tunneb indleva emase lõhna, muutub nuuskimine eriti ägedaks: ninasõõrmed laienevad, paljastatakse hambad ja igemed. Siit saab alguse niisugune erutus, et võib ununeda koertekoolis treenitud kuulekus ja ustavus peremehele, sest ürgne kutse on võimsam.

Koer norskab armsalt?
Näiteks buldogi ja bokseri kolju näoluud on aga niivõrd taandarenenud, et alumised lõikehambad ja kihvad ulatuvad kaugele ette. Ülalõua- ja ninaluude kohal on buldogi kolju jooniste juures paljudes anatoomiaõpikutes tähis STOPP, hoiatamaks, et enam lühemaks koljut aretada ei saa, aju tuleb vastu.
Buldogite ja bokserite hingamist saadab nina lühidusest tingitud norskamine ning väiksemagi erutusega kaasneb halvast hambumisest tingitud süljevool. Kummalisel kombel ollakse looma üle sel puhul heldinult uhke – ta norskab nii armsalt. Kui inimene ise norskab, otsib ta aga abi ninatilkadest või unespetsialistilt. Miks on buldogikutsikad kallid? Buldogikutsikad on kallid, sest kolju on aretatud nii laiaks, et emasloom ei saa sellise suurepealise loote sünnitamisega ise hakkama, pojad sünnivad keisrilõike abil.
Anatoomilise õnnetuse näiteks on ka taksikoer.
Urukoera kere peab olema painduv kui siug. Seetõttu on aretuses looma selgroog lülidevaheliste ketaste arvel pikaks venitatud. See muudab urukoera kere painduvaks.
Probleemiks on aga ketta sees paiknevad pulpoostuumad, mis võivad kettast välja sopistudes tungida selgrookanalisse, halvata seljaaju või närvide pitsumisega looma tagakeha. Kujuneb niinimetatud taksi haigus. Päästab vaid kiire operatsioon – ohtlik loomale, kulukas omanikule.

Suure koera suur probleem
Kui võtan endale koera, peab see olema ikka suurt kasvu, ütlevad paljud koertest unistajad. Suurekasvuliste koerte suureks probleemiks on aga võimalik liigeste düsplaasia, mis haarab peamiselt puusa- ja küünarliigeseid.
Tegemist on juba päriliku haigusega, mida võib vale kasvatusega süvendada. Omanik arvab, et kutsikat tuleb kõvasti toita, siis pole ta täiskasvanuna nii ablas. Sellisest toitmisest võib süveneda kaasasündinud liigesehaigus, kus liiges ei jõua arengus kiiresti kasvavale kerele järele.
Kutsikas ei taha enam mängida ja joosta, rääkimata treppidest ronimisest. Kui nüüd veel looma sundida, on areneva liigesepõletiku tagajärjel liigesekahjustused paratamatud.
Selles suhtes tuleb ettevaatlik olla bernhardiini, mastifi , rotveileri, retriiveri, aga ka saksa lambakoera soetamisel.
Õnneks tõuühingud nõuavad paaritada olevatelt tõukoerte omanikelt vastavaid uuringuid, et pidurdada düsplaasia levikut.

Maaülikooli loodusteaduste kooli õpilaste arutlustest teemal “Mille järgi valin lemmiklooma”
Ma võin ju arutleda selle üle, kuidas ja millise koera ma endale võtan, kuna lõpuks on arvatavasti ikka nii, et loom leiab minu ja võtab minu endale, mitte vastupidi. Sel hetkel ei huvita mind enam sugugi tema tõug ega kasv, vaid et tal oleks edaspidine elu võimalikult hea.
Anna Liisa Sikk
Tartu Kivilinna gümnaasium

Isiklikult mina endale lemmiklooma ei soetaks, sest koolitegevus hõlmab enamiku minu ajast. Samuti ei ole ma kodus muul ajal, kui vaid nädalavahetustel. Seetõttu ei ole mul erilist kohta, kus lemmiklooma hoida. Nagu paljudel omaealistel, ei ole mul veel oma sissetulekut, nii ei ole mul lemmiku pidamiseks ka rahalisi ressursse. Peale selle kõige haigestus vanadusse ka mu hiljutine lemmikloom rott ning mul ei ole tahtmist tema kohta millegagi asendada.
Õnneks on meil peres varjupaigast võetud koer ja kaks kassi, kes suudavad suurepäraselt rahuldada minu loomadega tegelemise vajaduse, kuid tulevikus hangin endale kindlasti oma lemmiku, arvatavasti varjupaigast.
Ly Pärnaste
Tartu Miina Härma gümnaasium

Minu lemmikloomad on madagaskari prussakad, aga kodukohas on mul veel palju-palju loomi. Igaüks neist on omamoodi armas ja eriline. Lehmad, lambad, kuked, kanad – kõik nad on omamoodi lemmikud. Tulevikus, kui saan oma maja ja talu, tahan ma kindlasti hobuseid. See on alati mu unistus olnud.
Ühte tean kindlasti, et ükskõik, mis loom ja mis seisus, hoolitseda ja armastada tuleb neid ikkagi. Tänavale ei viskaks ma neist kedagi ja prussakaid ära sööma ka ei hakka.
Kaija Kõiv
Tartu Tamme gümnaasium

Oma kassi võtsin turult. Ainult kaks kassipoega oli ära anda: üks oli väike, armas, rahulik kiisu ja teine näugus metsikult üle kogu turu. Tal olid suured kõrvad nagu jänesel ja ülipikk saba, ise oli kõhn ja ei meenutanud eriti kassi.
Mul vedas, võtsin täiesti mõtlemata lemmiklooma, kuid olen ise väga rahul ja kass lööb ka õnnelikult diivanil nurru. Nüüd on ta üsna paks ja täiesti kassi moodi.
Maret Kruus
Tartu Miina Härma gümnaasium

Mina lähtusin koera võtmisel sellest, et teistel loomadel oleks samuti hea. Minu kodu on maal metsa ääres. Kui oleksin võtnud suure koera, siis oleks kitsedel elu mõruks läinud. Koer oleks pidanud kogu aeg ketis olema. Kõige sobilikum tundus olevat võtta taks. Taks ei suuda kitsi kinni püüda ega neile viga teha.
Rauno Tiivoja
Tartu Kivilinna gümnaasium

Inimene peab looma võtmisel arvestama tõu ja liigi iseloomu. Inimene peab oma tulevase peremehe – lemmikloomaga kokku sobima.
Kui see kõik läbi mõelda ja selle järgi tegutseda, saab endale truu ja hea sõbra väga pikaks ajaks.
Mari Tagel
Tartu Kivilinna gümnaasium