2/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Matsalu
Kasari jõgi ja tatari müts

Varem tunti Kasari nime all ainult jõe alamjooksu viimast paarikümmend kilomeetrit, kuid 1980. aastal moodustati mitme ametkonna vaheline komisjon, kes andis jõgedele lähtest suudmeni ühe nime. Inimese käsi on Kasarit suuresti kujundanud, suurem osa tema vetest voolab tehissängides.

Läänemaad poolitab Matsalu laht. Suur osa maakonnast on nagu lame liud, mille läänepoolne serv on murdunud. Sellelt liualt kogub oma veed Kasari jõgi, mis on nii veerohkuselt kui ka valgalalt neljas jõgi Eestis. Nendest jõgedest, mille valgala jääb tervikuna Eesti riiki, on Kasari aga esimene. Kasari suuremad lisajõed on vasakult Vigala (ka Konovere) ning sellesse suubuvad Velise (Päärdu), Enge (Änge) ja Nurtu ning paremalt Liivi jõgi.

Läänemaa jõed voolavad laugete nõlvadega mold- või lammorgudes, jõe säng on järskude savikallastega. Neilt võib heal juhul lugeda viirsavide kihte, mille järgi mõned inimesed ajaarvamist hindavad. Nimelt loetakse Balti jääpaisjärve pinna alanemisest alates maa sündi, siis kui tekkis ühendus maailmamerega. Kõrg-Eesti sai aga jää- ja veevabaks mõni tuhat aastat varem.

Enamik Kasari jõestiku vetest voolab tehissängides
Kasari jõgikonna lang on väike, maapind savine ja ka paas on mergli kihtidega, seetõttu ei saanud sademete vesi ei ära voolata ega maasse imbuda. Nii soostusid jõgede vahelised veelahkmealad. Põllumaad koos küladega asusid aga jõgede ääres, kuna vee äravool oli seal parem. Kahekümnendal sajandil on hoolega maad kuivendatud. Kasari jõe piirkonna savikas pinnakate asub paesel aluspõhjal, mille paljandumisel moodustusid kärestikud. Nüüdseks on enamus kohti süvendatud maa kuivendamise eesmärgil, jõe uus säng on lõhatud paesse. Vetevõrk on kraavide arvel tihenenud ja suur osa ojadest aetud peakraavideks. Luule Veering kirjutab 1983. aasta Eesti Looduses nr 3, et 1975. aastal oli 78 protsenti vooluvetest Kasari jõestikus tehissängides. Enim muudetud oli Liivi jõgi, looduslikumana oli säilinud Nurtu.

Luhaheinamaad vaesestusid
Koos Emajõega on Kasaril kõige paremini välja kujunenud delta. Voolates läbi savise pinnase tõi jõgi palju setteid kaasa, mis suurvee ajal luhale settisid ja jõe suuet ummistasid ning põhjustasid jõe hargnemise. Suurte maaparandustöödega alustatigi suudmest. Aastatel 1926–1938 süvendati jõe suuet ja alamjooksu kuni Vigala jõe suudmeni. Põhjapoolne harujõgi Rõude aeti kanalisse, süvendati ka Kasari peajõe suuet. Veetase jões alanes, Vigala silla juures ligi 2 meetrit, mis omakorda tõi kaasa maalihkeid ja ka hoonete purunemisi, kuid tegi võimalikuks maaparanduse ülesvoolu jäävatel aladel. Süvenduse tulemusel lakkasid suured üleujutused luhal ning vähenes ka luhaheinamaade saagikus, sest need kuivasid varem ja igaaastased setted ei väetanud neid enam. Samas ei oleks endisi luhaheinamaid raskete masinatega, mis möödunud sajandi teisel poolel kasutusele võeti, ka kuigi hõlpsasti niita saanud.

Kus asus muistne sadam?
Kasari jõgi on täitnud setetega Matsalu lahe idasoppi, seetõttu võib praegu ainult oletada, kus tulid rootslased ja ka saarlased 1220. aastal oma laevadega maale ning asus muistne sadam. Pärast suudme süvendamist on setted, mis varem oleksid kantud luhale, saanud liikuda kaugemale lahte. See, koos eutrofeerumisest tingitud roostiku vohamisega, on kiirendanud möödunud sajandi lõpus lahe idaosa kinnikasvamist. Võrreldes vanade kaartidega, on lisaks Rannamõisa jõele ka lõunapoolsed Tuudi (Suitsu) ja Penijõgi muutunud Kasari lisajõgedeks.
Kasari jõgi on olnud suurvete ja tulvade ajal ka oluline liiklustakistus. Varem katkes liiklus üleujutuse ajal üle jõe isegi mitmeks nädalaks. Jõe süvendamine on küll üleujutusi vähendanud, nii et delta keskmisse harusse, Arujõkke ainult kõrge veeseisu korral vett jatkub. Eestimaa kubermanguvalitsus võttis siiski varem liiklusolude parandamise ette. 1903–1904 ehitati ühe Belgia ettevõtte Venemaa fi liaali poolt Kasarile 308 meetri pikkune 13 sildega raudbetoonsild, mis oli valmimise ajal sellest materjalist ehitatuna pikim Euroopas. Praegu kasutatav, 1990. aastal valminud sild on vanast mõnisada meetrit allavoolu. Kunagine parve koht oli omakorda vanast sillast ülesvoolu. Vana sild on pimedal ajal uhkelt valgustatud.
Millal kanti Kasari kaartidele? Tõnu Raidi Tabulae Livoniae kaarte vaadates võib oletada, et 1539. aasta Sickeli Carta Mariae’le märgitud jõgi on Kasari, sest asub Leal (Lihula) nimelise koha lähedal. Mitmel vanal kaardil on äratuntav ka Liivi jõgi, voolates mööda Koluverest (sks Lode).
Mis seos on aga Kasari jõel tatari mütsiga? Jõgi on saanud nime Kasari mõisa järgi. Mõis oli varem Saare-Lääne piiskopi veski. Rootsi kuningas läänistas selle aga Cäsar Baranoffi le. Mõis ja jõgi said seejärel Kasari nime (sks Kasargen). Baranoff oli Moskva vürsti teeninud tatarlasest väepealik, kes aga tuli sõja ajal Jaanilinnas oma ratsameestega üle rootslaste poole. Nii sai alguse üks Balti aadli suguvõsadest, nende vapil on jäär (vene baran), vibu ja tatarlase müts.



Vootele Hansen
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet