Heiko Kruusi

NEERUTI KRAHV LÕI NEERUTI SELTSI
Kohalik Neeruti Krahv ei lase inimestel Neeruti ilu unustada. Geograafi haridusega Neeruti Krahv, passi järgi Enn Loik, koostab väsimatult matkaradade marsruute ning vihikukesi Neeruti omapärase looduse kohta. Viimati sai ta hakkama sellega, et kirjutas kõrgetele isandatele Inglise saatkonnas ja küsis raha Neeruti seltsi loomiseks. Sai ka. Mitu-mitukümmend tuhat. Tänu sellele tehti teoks neli aastat laagerdunud mõte Neeruti seltsist. Viimane on võtnud ülesande hoida korras matkaradu, korraldada retki loodusesse, koolitada matkajuhte, anda välja Neerutit tutvustavaid trükiseid, nõustada kohalikke omavalitsusi. Tänaseks on selts teinud Krahvi eestvedamisel juba mitu raksu talgutöid uue matkaraja ettevalmistamisel ning käsil on matkajuhtide väljaõpetamine.

Neeruti kant on rändurite seas unustusse jäänud. Ometi näeb seal pea igal sammul südanttarretavalt ilusaid maastikke. Matkamist lihtsustavad tähistatud ja korda tehtud suusarajad, ning mis mõne inimese jaoks peamine – Neerutist leiab kümme korda rohkem rahu ja vaikust kui Otepäält.
Jääaja muuseum. Mis koht on õieti Neeruti? On ta küla, maakond? Ei seda ega teist. Nimetus Neeruti tähistab Pandivere kõrgustiku põhjaserva jäävat looduskaunist kohta, millest suurem osa jääb kahe valla – Kadrina ja Saksi – piiresse.
Neeruti meenutab veidi kuumaastikku: kõrged ning valdavalt kuusemetsaga kaetud seljakud ja kühmud vahelduvad tihedalt orgude ja lohkudega. Rändur leiab siit eest Eesti kõige esinduslikuma oosistiku. Metsad varjavad kõrgeid teravaharjalisi oose, mis kujult meenutavad serviti olevaid avamata hernekaunu ning mille kohati kolmekümne meetri kõrguste nõlvade kallak võib olla isegi kuni 45 kraadi. Nendele lisaks leidub lamedamaid lavaoose, mis sarnanevad vormileivale, põrandaleivakujulisi vooresid ja kuklikeste moodi mõhnasid.
Neeruti pinnavorme kutsutakse tabavalt Kalevipoja künnivagudeks, kuna Neerutis arvatakse meie rahvuskangelane põldu kündnud olevat. Kõrvuti kulgevad piklikud oosid jätavad mulje, nagu oleks keegi hiigelsuure adraga üle maastiku tõmmanud. Maastikukujundaja au kuulub tegelikult jääajal neid paiku katnud hiiglaslikule mandriliustikule. Jääaja pinnavorme Eestis kõige põhjalikumalt uurinud geoloog Endel Rähni on Neeruti nimetanud tabavalt jääaja muuseumiks, sealsete pinnavormide mitmekesisuse tõttu.

Kalevipoja põllumaa. Vana rahvapärimuse järgi olla Kalevipoeg Neerutis oma künnitöid tegemas käinud. Lohud orgude põhjas olevat Kalevipoja hobuse jalajäljed, Sadulamägi aga tekkinud vägilase hobuse sadulast. Pärast künnitööd Kalevipoeg uinus, hundid tikkusid tema suksule kallale ja ajasid vaese looma Assamalla alla. Hobune murti maha ning kogu sealne kant on hobuse kehaosade nimelisi paiku täis.
Ka nimi Neeruti on seotud rahvuseepose kangelasega – Ees- ja Tagajärv olla Kalevipoja hobuse neerude asemed. Suurema tõenäosusega on see paik siiski nime saanud 16.–17. sajandil siinseid maid valitsenud mõisahärra Nierothi järgi. Piirkonda hakati Neeruti mägedeks kutsuma suhteliselt hilja. Veel sadakond aastat tagasi tunti neid Karuaugu mägede nime all. Nüüd meenutab kunagist karude rohkust vaid mõningate soolaikude ja kruusakühmudega nõgu, mis endiselt Karuaugu nime kannab.

Eiffeli torn Neerutis. Mõned Neeruti kohanimed ajavad naeru peale: Pariisi küla, Kameruni mäed, Brasiilia heinamaad. Tõesti, Neeruti maastikukaitseala servas asub Eesti oma Pariis, täpsemalt küll Pariisi küla, mille nimi ja nimesaamislugu on ehk vägevamgi kui küla ise. Pariisi nimi on rahvajutu järgi pärit mõisaajast. Saksi mõisahärrale ei meeldinud, et moonakad häärberi läheduses ringi sebivad ning küüditanud nad ääremaale. Sinna andnud ta igaühele maatüki ja käskinud majad mitmes reas kõrvuti ehitada. Kui maamehed nurisenud, et nii jääb aiamaa väheseks, vastanud mõisnik, et see-eest on teil tänavad ja puha – nagu Pariisis. Kohapeal tundub Pariisi päris suur küla olevat, aga tegelikult oli ta algselt väga väike. Külade liitmise aegu otsustati väike Pariisi küla ühendada suure Arukülaga. Et aga Arukülasid oli Eestis rohkem kui küll, jäi külale tema suursugune nimi alles.
Eks see vist nii ole, et kui üks teeb otsa lahti, teevad teised järele. Kui küla oli juba Pariisiks ristitud, siis leidus keegi, kes oma metsalappi Kameruni metsaks kutsuma hakkas. Ja ega naabrimees kehvem olla saanud, tema andis oma maatükile nimeks Brasiilia heinamaad.
Pariisis asub puhke- ja suusabaas, mis pakub matkajale korralikku peavarju ja kehakinnitust. Omanik Olev Käsperson lubab lähitulevikus puhkebaasi juurde Emumäele ehitada vaatetorniks Eiffeli torni kümme korda vähendatud koopia. Et Pariisi ikka rohkem Pariisi moodi välja näeks.
Neerutist leiab vahva, kuid maalähedasema nimega paiku veelgi – Härjaoidumäe ja Lusthoonemäe, Eideaugu, Taadiaugu, Ämmaaugu ning takkaotsa veel Suure Sõnni Sitaaugugi. Igal neist on oma lugu, näiteks Ämmamägi saanud nime, et selle kohal olnud läbi Pariisi Saksi mõisa poole laskuv tee talumeeste sõnul ”libe nagu ämma kõht”.

Tegevust mitmele maitsele. Neerutisse sõitjal tasub teada, et Pariisi puhkebaasi juures on talvel avatud mitu suusarada: 1,5 ja 3 kilomeetri pikkused uisustiili viljelejatele ning pikemad 5- ja 10-kilomeetrised rajad klassikalise tehnika armastajatele. Lühim radadest on ka valgustatud. Saab laenutada suusavarustust, uiske, saaniga hobust ja motokelku.
Neeruti maastike avastamiseks on ette valmistatud paar matkarada. Pikim neist (14 km) viib Pariisist Neeruti südamesse Kuresöödile ja toob teist teed pidi jälle Pariisi tagasi. Põhja poolt Neerutile tulija jaoks valmis just veebruari alguses poolteise kilomeetri pikkune matkaja suusarada, mis algab Tapa- Rakvere maantee äärest Ristamäe bussipeatusest ning saab Kuresöödil kokku Pariisi viiva rajaga.
Kuresöödile loodi kolmekümne aasta eest Neeruti loodust tutvustav väljapanek, mis vaatamata kesistele tingimustele ja erakätesse minekule on säilinud. Ainult oravatopis kukkunud mõned aastad tagasi puu otsast alla ja veel üht-teist vajaks natuke värskendamist. Pererahvaga kokkuleppel saab näitusega siiski tutvuda. Samast saab tellida ka teejuhti Neeruti retkeks.
Kuresöödi lähedusse jäävad mitmed kaunid paigad: Sadulamägi ja Tornimägi, Eesjärv ja Järvelage. Eesjärve kaldal asub piknikuplats, mis halva ilma tarvis ka varikatusega varustatud. Samuti võib lõket teha ja ka telgi püsti panna Sadulamäel.