2/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Loodusesõbrake
Suure tähtsusega väike asi

Keskkonnaministeerium korraldas eelmise aasta lõpul kooliõpilastele pakendijäätmetealase artiklikonkursi. Eelmises numbris avaldasime üldvõidu pälvinud Tallinna Arte Gümnaasiumi 17-aastase õpilase Tõnis Tiiriku töö, kes arvas, et sorteerimise ideed peab pidevalt reklaamima. Seekord saame teada, mida mõtleb Rita Mesi, kes võitis nooremas (12–15- aastased) vanuserühmas esikoha.

Suure käraga olid nad kõik õigeks ajaks kohale tulnud: puidu-, metalli-, klaasi-, papi-, plast- ja paberijäätmed. Kogunemise eesmärgiks oli valida enda seast väärtuslikum. Kohe alguses tekkis suur sõnelus ja uhkeldamine, selle katkestas võistluse läbiviija – keskkonnaminister Rein Randver. Ta kõneles: “Inimesed siin maal tekitavad aastas iga elaniku kohta umbes 425 kg olmejäätmeid, millest enamuse moodustate teie – pakendijäätmed. Pärast tarbimist saab aga teid jälle kasutada toorainena. Selleks on välja pandud erinevad konteinerid ja avatud taarapunktid, kuhu kasutatud pakend viia, et see läbi tehaste jälle kasulikuks muuta. Kui elanikkond enne äraviskamist pakendeid ka sorteeriks, oleks teid siin minu ees palju rohkem, sest sorteerimata jätmisel kaotatakse sadade tonnide viisi väärtuslikku ja taaskasutatavat materjali. Taaskasutamine muudab teid kõiki väärtuslikuks, kuid kes on ikkagi kõige väärtuslikum?”
“Alustame oma võistlusega!” hüüdis minister. Kõikjalt kostis pakendijäätmete elav võistlushüüe. Osavõtjate esindajad said sõnaõigust, et veenda teisi selles, et just nemad väärivad seda tiitlit. E s i m e s e n a alustasid paber ja papp – neil on ühised väärtused. “Meie taaskasutamisel säästetakse elektrienergiat,” teatas papp nina püsti. “Prügilatesse ladestatavate jäätmete hulk väheneb ja iga tonn ümbertöödeldud paberit ja pappi säästab 30 m3 vett,” lisas ta veel. Paber, tähtis nägu ees, hooples: “Mis kõige tähtsam – iga tonn ümbertöödeldud paberit säästab 17 puud ning 95 protsenti paberi ja papi tootmisel tekkivast õhuheitmetest jääb ära!”
“Ah, see pole midagi!” hüüdsid ühest suust teras ja alumiinium. “Meie oleme 100 protsenti taaskasutatavad. Taaskasutamine säästab maavarasid ja 40 protsenti tootmisel vajaminevat vett. Väheneb õhuheitmete hulk ja vee saastumine. Muu hulgas saab meid näiteks autode tootmisel kasutada,” seletasid nad koos kolisevate zhestidega.
Plastik ronis nii kõrgele kui sai ja sõnas: “Plastikjäätmete taaskasutamisel hoitakse kokku ressursse, eriti oluline on energia kokkuhoid. Väheneb vajadus jäätmekäitlusrajatiste järel. Tänu meile väheneb ka kasvuhoonegaaside heide.”
Järg jõudis puidujäätmete esindajani. “Puidujäätmed on hõlpsasti taaskasutavad – meist on võimalik kütmisel energiat saada. Purustatult valmistatakse multshi või saepuru, mida kasutatakse kompostimisel või loomade allapanuna,” teatati väärikalt. Sellele järgnes tormiline aplaus puidupooldajate seast, mille katkestas klaas.
“Klaas on keskkonnasõbralik – meist ei satu keskkonda kahjulikke ühendeid,” kuulutas esindaja. “Klaas on hästi ümbertöödeldav kui ka taaskasutatav. Vanaklaasi ümbersulatamine säästab energiat ja looduslikku toorainet. Me oleme loomupäraselt puhtad, sellepärast eelistab rahvas meid. Klaastaarajäätmetest valmistatakse uuesti klaaspudeleid ja purke. Klaaskiust saadakse riiet, optilist kaablit ja klaasvilla. Klaasi ja asfaldi segamisel saadakse aga eriliste omadustega teekate. Väärtuslikum klaasi taaskasutamise juures on see, et seda võib lõpmata arv kordi ümber töödelda, ilma et omadused halveneksid,” keskustles ta suurejooneliselt.
Kõike seda kuulas tähelepanelikult auväärt zhürii, kuhu kuulusid keskkonnaametnikud ja Eesti suurima jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells esindajad. Pärast sõnavõtmist arutasid nad kaua. Pakendijäätmed ootasid närviliselt vastust, nende kannatus hakkas juba katkema, kui teatati: “Meie otsus võttis nii kaua aega, sest me lihtsalt ei jõudnud ühisele otsusele. Taaskasutamisel aitate säilitada elukeskkonna puhtust ning eluslooduse ja taastumatute maavarade pikemaajalise kasutusvõimaluse. Igaüks teist teeb seda omamoodi, kuid lõppkokkuvõttes moodustate ühtse terviku. Meie annaksime tiitli igaühele teist, kes täna on siia kogunenud!”
Inimestele, kellele pakendijäätmed tunduvad tühisena, peaksid mõistma, kui väärtuslikud, kasulikud nad on, ja kui suurt osa nad meie ja eriti tulevaste inimpõlvede elus omavad.



Rita Mesi
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet