3/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

loodusesõbrake
Veteranide hittparaad!

Kes on kõige vanemad liigid praegu Maal? Muidugi bakterid ja ainuraksed ja vetikad. Elu arvatakse Maal olevat ligi 3500 miljonit aastat vana, keerulisemate organismide hordid ilmusid alles kamb riumi ajal ehk nn Kambriumi plahvatuse aegu – ligi 540 miljonit aastat tagasi. Sellest ajast on pärit ka üksikud “elavad fossiilid”, liigid, kellest mõned asutasid maakera enne dinosauruseid ja õistaimi. Need liigid on tšempionid – neil on olnud kas õnne mitte kohata endast tugevamaid, leidnud endale sobiva ökoloogilise niši või elanud piisavalt isoleeritud keskkonnas (näiteks latimeeria).

Aasta tagasi leiti Uus-Kaledoonia ja Austraalia vahelisest Korallimerest imelik loom, kes saadeti uurimiseks bioloogidele Pariisi. Väike, krabi meenutav Neoglyphea noecaldonida äratas teadlaste ringkondades palju tähelepanu, sest see liik arvati olevat välja surnud juba 60 miljoni aasta eest.
Selliseid avastusi juhtub harva.
Kuulsaim lugu – elusa latimeeria leidmine – toimus 1938. aastal. Kala, keda peeti väljasurnuks juba 80 miljonit aastat tagasi, leiti Aafrika ranniku vetest. See veidrakujuliste suurte lõugadega kalaliik elas Maal juba 400 miljonit aasta tagasi kambriumi ajastul. Miks ta arvati väljasurnuks, siis aga ilmus välja 80 miljonit aastat hiljem, hea tervise juures? Sest seal, kus ta elas rohkem kui 80 miljoni aasta eest, oli tegu piirkonnaga, kus fossiilide teke oli soodustatud. Hilisemal ajal elutses ta alal, kus fossiilide teke oli pärsitud, arvavad teadlased. Nõnda ei jäänud tema hilisemast elutegevusest jälge.

Valik igihaljaid looduse mudeleid:
1. Odasaba
(Limulus polyphemus) ilmus 500 miljonit aastat tagasi. Inglise keeles kutsutakse teda horseshoe – hobuseraud, sest ta meenutab kujult kapja.
Odasabali sed on fossiilidena tuntud kambriumist. Vanaaegkonnas arvukad.
Tänapäeval elab neist vaid neli liiki USA ja Mehhiko idaranniku vetes ning Kagu-Aasia litoraalis.
Odasaba koosneb tugevalt laienenud eeskehast, ühtlasest tagakehast ning odajast lõpulülist. Areng toimub odasabalistel moondega: munast väljuval vastsel puuduvad tagumised jalapaarid ja saba. Toituvad peamiselt limustest ja mitme sugustest suurematest ussidest.

2. Meriliiliad (klass Crinoidea), vanus 450 miljonit aastat, tänapäeval esindatud 80 liigiga.
Meriliiliad elutse sid juba kambriumi ajal. Meriliiliad on pähikust ehk napast ja sellest ülespoole ulatuvatest käsihaarmetest koosneva lehvikutaolise kehaga okasnahksed. Ordoviitsiumi ajal laialt levinud loomad on leitavad ka Eesti kivististest. Tänapäeval tunnevad Keila ladet ordoviitsiumiuurijad kogu maailmas. Keila lade on moodustunud umbes 454 miljonit aastat tagasi ning selle paksus on ligikaudu 20 meetrit.

3. Latimeeria (Latimeria chalumnae), vanus 400 miljonit aastat.
Aastal 1938 kinni püütud latimeeria isend sai sajandi zooloogiliseks leiuks. Tänapäeval ujub ta Sulawesi ümbruses ja Komooride lähedal. Kalad elutsevad koopamoodustistes, mis paiknevad merealustes riffi des, umbes 200 m sügavusel.

4. Laevuke (Nautilus pompilius), vanus 400 miljonit aastat.
Olles säilinud üsna muutumatul kujul miljoneid aastaid, peetakse laevuklasi elavateks fossiilideks. Säilinud Vaikse ookeani edelaosas. Laevuklasi esineb meil rohkesti paekalda lademetes.

5. Mantelhai (Chlamydoselachus anguineus), vanus 400 miljonit aastat.
Mantelhail on kummalgi küljel kuus lõpusepilu, mis on kaetud nahakurdudega. Keha meenutab rohkem meremadu ja angerjat kui haid. Elutseb subtroopilistes mõõdukalt sooja veega piirkondades.

6. Põldosi (Equisetum arvenses), vanus 350 miljonit aastat.
Osjaliste hulgas oli triiase ajastul ka puukujulisi ja väga suuri liike. Osjade perekond on Eestis esindatud 9 liigiga.

7. Hõlmikpuu (Ginko biloba) vanus 300 miljonit aastat.
Paljasseemne taimed on vana taimerühm, kes asutas maakera miljoneid aastaid enne katteseemnetaimede ilmumist.

8. Niiluse krokodill (Crocodylus niloticus) ilmus 250 miljonit aasta tagasi.
Aafrika suurim krokodill. Võib kasvada kuni kuue meetri pikkuseks ja kaaluda 700 kilogrammi. Krokodill on eelajalooliste aegade jäänuk. Ta on roomajate klassi esindaja, kuhu kuulusid ka dinosaurused.

Artiklis on kasutatud materjali loost “Fossili, ma vivi” ajakirjast Focus (Itaalia) mai 2007.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet