4/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Raamaturott
Avasilmi looduses

Kohtumised…
Harri Jõgisalu, Lembit Tihkan
Tiina Alveri joonistused
Ilo, 2004, 119 lk

Raamaturiiulilt puutus näppu kahe avasilmi looduses liikuva mehe tähelepanekute kogumik. Üks autoritest, 24. augustil oma 85. sünnipäevani jõudev teeneline kooliõpetaja Harri Jõgisalu on noorsoo- ja loodusejutte kirjutanud-avaldanud juba viiskümmend aastat, on tuntud ka etnoloogiliste kirjapanekute kaudu ning looduskaitse-entusiastina; 1992. aastal valiti ta Eesti Looduskaitse Seltsi auliikmeks.
Teine mees, Lembit Tihkan, on elupõline metsakasvataja ja oma ameti kaudu peaaegu iga päev looduse keskel viibija. Nad on Märjamaa kandi asukad ja varemgi koos ühe raamatu kokku pannud (“Lugusid vanalt Läänemaalt”, 1989).
“Kohtumisi” lugedes saab selgeks, et looduses võib huvitavat ja põnevatki leida kõikjal, kodust kaugele minematagi: aias, tee veeres, vee ääres, metsas, toas ning õues.
Paraku vajub järjest enam kunagisi igapäevaseid loomi ja taimi kaduvikuhõlma. Mõnest on saanud koguni müüt, nagu poole sajandi eest Läänemaalgi väga sagedasest siniraast.
Ent mõndagi on veel alles ning võimalik, et taastumaski. Igaüks meist saab sellele kaasa aidata, kui vaid loodust paremini tunneb ja tema vajadusi tajub. Mõnikord on aga selleks parim moodus mitte vahele segada, nagu võime lugeda kohtumisest nugiseperega. Kui võtame oma igapäevaste kiirustamiste kiuste tempot maha, päästame mitte üksnes üle maantee tungleva rohukonna või asfaldil putukaid nooliva siili elu, vaid säästame iseendki mõnest süümepiinast.
Peaaegu poolesajast lühikesest, paari- kolmeleheküljelisest loost õhkub hoolt ja muret meid ümbritseva ja saatva looduse, selle üksikliikmete, koosluste ja ilmingute säilimise pärast. Seda rõhutavad autorid raamatu järelsõnaski: “Kahjuks oleme loodusest järjest enam võõrdunud, palju esivanemate teadmistest ja loodushoiu tavadest unustanud. Tunneme väheseid lähedasi enda ümber, ei tea nende elukäigust ega vajadustest, ei oska neid ega ennast võimalike ohtude eest hoida.” Mulle tundub, et selle raamatu najal on lugejail võimalik mainitud lünki oma teadmistes ja teadvuses oluliselt täita.
Muidugi ei maksa loota, et igal käigul looduses midagi erakordset silma jääb. Kahtlemata on sellesse raamatusse talletatud pajatustegi taga sadu vaatlusretki, tuhandeid seisatusi ja seiramisi, kümneid kaustikuid loodusevaatlustel üles tähendatuga. Lootkem, et neil kirjameestel on kirja pandud veel rohkesti nii põnevat kui ka õpetlikku kodumaa elusloodusest, mida edaspidigi huvilistega jagada.



Olav Renno
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet