4/2007



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Kadunud järv?

Üks järv, mis asub Põlva maakonnas,on lühikese ajaga kolmes mõttes kadunud: füüsiliselt,
andmebaasidest ja ka inimeste mälust. Kuidas on see võimalik?

Esimene kadumine – järve pole näha
Põlvamaal, Põlva linna ja valla piiril Orajõe külas asuv loodusliku tekkega, kuid inimtegevuse mõjul reostunud Plaki järv oli 2006. aastaks tundmatuseni muutunud. Nimelt suure saastatuse korral muutub veekogu osaliselt või täielikult kasutuskõlbmatuks, mille reaalseks näiteks ongi see järv, mis ise omakorda reostas eesvooluks olevat Orajõge.

Teine kadumine – andmebaasidest
Kadumise fakt ajendas uurima erinevaid arhiveeritud andmeid kunagisest järvest. Trükivalgust näinud allikatest sai uuritud mitmete järvi käsitlenud autorite ammu ilmunud raamatuid ja võrreldud andmeid Eesti Looduse Infosüsteemi (ELIS) omadega. Möödunud sajandi algupoolel puudusid andmed Plaki järve kohta. Võib oletada, et Heinrich Riikoja “Eesti järvede nimestikus” (1934) seisab Plaki järv nimeta järvede hulgas. Esimesed trükitud andmed kõnealuse järve kohta leiti Eesti NSV järvede nimestikust, milles selle asukohana kirjeldati Põlva rajooni, ning kus see kandis seisuga 01.07.1963 katalooginumbrit 1116-1. Üldpindalaks oli märgitud 0,9 ha, pikkuseks mõõdetud 180 m, laiuseks 90 m, kaldajoone pikkuseks 415 meetrit ja kaldajoone arengu koefi tsiendiks 1,24 m – küllalt suur järv, mis ei tohiks märkamatuks jääda.
1966. aastal rajati tookordsesse
Põlva alevikku Orajõele paisjärv. Seegi kannab katalooginumbrit 1116-1. Põlva paisjärv asub praeguses Põlva linnas loode-lõuna suunas ning kujutab endast kõverdunud piklikku järve. Tolle veekogu pindala on palju suurem – ligikaudu 50 hektarit.
Ka ELIS on Põlva paisjärve samastatud Plaki järvega ning mõlemad kannavad sama katalooginumbrit, justkui oleks tegu ühe ja sama järvega. Tegelikult on need kaks erinevat järve. Plaki järv ei ole paisjärv ega mõni teistsugune tehisjärv, vaid looduslik loomuliku valgalaga veekogu, mille ainsaks toiteks olid enne 1965. aastat kevadine sulavesi ja vihmad. Kahel täiesti erineval järvel ei tohiks olla ühesugune katalooginumber. Kuidas võis niisugune eksitus juhtuda? Tõenäoliselt on siin tegu lihtsa nõukogudeaegse petuvõttega, kus reostamisele määratud järve olemasolu vaikiti lihtsalt maha, ning selle registrinumber anti Põlva paisjärvele.

Kolmas kadumine – inimeste mälust
Põlva linna ja valla elanike hulgas viidi läbi küsitlus 2006. aasta veebruaris ja märtsis. Läbiviidud uuring tõestas, et 10– 29 aastat Põlvas elanud inimesed ei tea üldjoontes ei Plaki järve olemasolust ega selle keskkonnaseisundist midagi. Ülejäänud vanuserühmadest eraldusid parema teadlikkuse poolest pikka aega Põlvas elanud töö- ja pensioniealised. Selgus, et regulaarse saastamise tagajärjel kasvab looduslik läbivooluta hektarisuurune järv kinni ning hukkub umbes ühe inimpõlve jooksul. Rohkem kui pooled Põlva linna elanikest ei olnud teadlikud ei Plaki järve olemasolust, asukohast ega selle keskkonnaseisundist. Orajõe küla elanike hulgas oli kõige enam pensioni ealisi vastajaid, kes väitsid end järve näinud ja juhtunuga kursis olevat. Inimesed, kes teadsid kindlalt varem linna ja valla piiril asunud järvest, teadsid ka seda, et nüüdseks on see täielikult reostunud ning kinni kasvanud.
Üksnes küllaldaselt informeeritud elanikkond on võimeline mõjutama kohaliku võimu organeid vastu võtma vajalikke otsuseid Plaki järve olukorra parandamiseks. Teatud ringkondadele mugav süsteem – “mida pole kirjas, seda pole olemas” – peaks tänaseks olema oma aja ära elanud. Plaki järv vajab asjatundlikku tegutsemist, et tekitatud kahju heastada.

Nõuanne
Edasiste eksituste vältimiseks tuleks parandada viga ELIS ning mitte samastada Põlva paisjärve Plaki järvega. Samas tuleks ka Plaki paisjärve asemel kasutada nimetust Plaki järv.

Loe lisaks:
• Plaki järve keskkonnauuring. Töö number P001. Kobras AS, 2005;
• L. Nei, A. Koorits. Sissejuhatus keskkonnakeemiasse. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005;



Illar Leuhin, Tiia Raig
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?