4/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Krokodillimees - populaarseim kui kunagi enne

Ligi aasta pärast Steve Irwini surma meenutame
loodusmeest, kes vaatamata oma show’dele
osaks saanud kriitikale oli üks maailma kirglikumaid looduskaitsjaid.

Kui Steve Irwin 2006. aasta septembri alguses Põhja-Queenslandi linna Port Douglasesse sõitis, et oma telesaadete jaoks veealuseid filmikaadreid võtta, otsustas abikaasa Terri lastega Lõuna-Austraaliasse Tasmaania saarele sõita. Esmaspäeval, 4. septembri pärastlõunal Cradle Mountaini rahvuspargist motelli naasnud Territ ootas teade, et ta kiiresti õemehele tagasi helistaks.

“Ma olen alati seda kartnud,” rääkis Terri hiljem uudisest.
“Frank ütles, et tead, Steve’iga juhtus sukeldumisõnnetus. Mu peas raius mõte, et palun, ära ütle seda, ära ütle seda, ära ütle seda, aga ta ütles – need kolm sõna [”and he died” – “ta sai surma”].
“Ma tundsin, et mu sisemus lõhkes ja ma vaatasin aknast välja ja see väike ilus tüdruk [Bindi] vaatas mulle nii õnnelikult otsa oma isa silmadega, ma ei saanud kokku kukkuda,” meenutab abikaasa. “Et Steve’iga midagi juhtuda võib, oli alati mu kõige hirmsam õudusunenägu. Ja nüüd ma elan selles unenäos.”
Terri ei olnud ainuke. Ülejäänud Austraalia oli sama suures šokis. Pärastlõunaks, kui uudis oli rahvani jõudnud, ummistus liiklus kiirteel, mis viis Steve’i loomaaia Australia Zoo juurde, kuhu sõideti spontaanselt lilli viima. Politseil tuli liiklust korraldada. Austraalia suuremad uudisteportraalid ei pidanud koormusele vastu, kui miljonid fännid üle maailma neist teavet otsisid. Õhtuks oli telekava muudetud, et ruumi teha erinevatele saadetele Krokodillimehest.
See oli kõigile teada, et Steve Irwin päevast päeva oma eluga riskis. Mees, kes teenis elatist trikkide tegemisest eluohtlike madude, ämblike ja krokodillidega, sai pidevalt haavu ja vigastusi. Kuid Irwin oli surematuse sümbol, elu ja energiat täis hüppas ta üliosavalt taltsutamata krokodillide lõugade ees. Kui keegi olekski arvanud, et õnnetus võiks juhtuda, siis kindlasti mitte väikese ja ohutu astelraiga.

Kuidas krokodillipüüdjast sai telestaar
Kõik sai alguse Steve’i vanematest. Lyn ja Bob Irwin olid mõlemad loomaarmastajad ja avasid väikese loomaaia Lõuna-Queenslandis, kus Steve kasvas üles krokodillide ja madude keskel. Oma kuuendaks sünnipäevaks kingiti talle 3,5-meetrine püüton ning üheksaselt taltsutas ta juba krokodille. Pärast kooli lõpetamist kolis Steve Põhja- Queenslandi, kus ta hakkas krokodillipüüdjaks. Ta püüdis kinni roomajaid, kes elasid inimestele ohtlikult lähedal ja saatis oma vanemate loomaaeda.
Aastal 1991 asus Steve oma vanemate asemel loomaaeda juhtima ja andis sellele nimeks Australia Zoo. Aasta hiljem abiellus ta ameeriklanna Terriga ning koos alustasid nad sarja “Krokodillikütt” (Crocodile Hunter) filmimist. Sari jooksis Austraalias juba aastal 1996 ja jõudis 1997. aastal Discovery telekanali kaudu ka teiste riikide ekraanidele. “Krokodillikütile” järgnesid arvukad dokfilmid, teleshow’d ja meediakampaaniad Ameerikas. Samal ajal jätkas Steve oma krokodillietendusi Australia Zoo’s. Tänaseks on see Austraalia suurim loomaaed 500 töötajaga ja toob Irwinite perele sisse 4 miljonit dollarit aastas.

Tunnustusest kriitikani, Austraaliast Ameerikani
Steve Irwini energilised show’d ja dok- filmid vaimustasid maailma sedavõrd, et tema austraalia slängist pärit lemmikfraasid, nagu “Crikey!”, levisid edasi ameeriklaste inglise keelde. Ameeriklased ei teadnud, kes on Austraalia peaminister, kuid nad teadsid Steve Irwinit. Irwini produtsentide sõnul vaatas “Krokodilliküti” sarja 200 miljonit inimest nädalas ja tema show’d meelitasid Discovery Channel’ile 70 miljonit abonenti. Internetis on vähemalt 34 Steve Irwini austajate klubi.
Kodumaal oli Irwini populaarsus muide väiksem. Austraallased arvasid tihtipeale, et ta on rohkem show- ja ärimees kui tõsine looduskaitsja. Ka arvati – vahel õigusega – et ta loomadele liiga lähedale läks ja neid häiris või õrritas. Eriti kuuma diskussiooni tekitas juhtum, kui ta aastal 2004 oma ühekuuse poja Bob’i krokodillipuuri kaasa võttis! Kuid paljude austraallaste arvamus muutus positiivsemaks pärast Irwini surma, mil äkki avastati, kui kirglik looduskaitsja ta oli. Steve’i show’d ei olnud ainult loomade õrritamine. Trikid ohtlike loomadega püüdsid edukamalt publiku huvi kui kuivad looduskaitse loengud. Igas tema etteastes oli teade peidus, kuidas meist igaüks saaks looduskaitsele kaasa aidata.

Krokodillid looduskaitse all
Sama eksitav kui tema imago, oli ta nimi. Krokodillikütte pole ju enam Austraalias aastast 1971, kui loomad looduskaitse alla võeti. Ja kui neid olekski, olnuks Steve Irwin jahimeeste suurim vaenlane. Krokodillid Põhja-Queenslandis võivad tänada just Steve Irwinit selle eest, et osariigi omavalitsus hiljutises debatis otsustas krokodillide tulistamise endiselt keelu alla jätta.
Steve tegi alati teadlastega koostööd ja aitas kaasa mitmete liikide päästmisele. Lisaks Australia Zoo’le Beerwah’is rajas ta sinna ka metsikute loomade loomahaigla. Ameerikas, Vanuatu ja Fidzhi saartel oli ta looduskaitseprojektide eestvedajaks, et päästa kahanevaid liike. Kõik need miljonid dollarid, mis ta show’d, loomaaed ja telesaated sisse tõid, ei läinud perele uhke maja ehitamiseks, vaid kulusid selleks, et toetada looduskampaaniaid, et osta maad takistamaks metsaraiet ja et toota õpetlikke dokumentaalfilme. Irwin võis olla show- ja ärimees, aga kõige selle taga peitus ilmselgelt kirglik loodusearmastaja. Ta pühendas oma elu sellele, et nakatada teisigi sellesse armastusse.

Irwini surm filmilindil
Aasta tagasi, 4. septembri hommikul katkestas Steve Irwin filmi tegemise ja otsustas oma tütre Bindi uue telesaate jaoks paar võtet teha, kuna märkas Port Douglase ümbruses Korallimeres astelraiparve. Kaameramees filmis Irwinit, kuidas ta kalaparveni jõudis ja parve kohal ujudes raisid filmis. Järsku keeras üks rai parvest ringi Irwini poole, ja juba järgmisel sekundil tõusis Irwin pinnale verepilves, tõmbas astla rinnast ja kukkus kokku. Filmimeeskond tõmbas Irwini kohe pinnale – ta oli veel elus – ja kutsus kiirabi, kuid loodusmees suri enne, kui abi saabus. Ekspertide sõnul oleks Irwini elu olnud võimalik päästa, kui ta astelt ise rinnast välja ei oleks tõmmanud. Filmi tema surmast avalikkusele ei näidatud, vaid anti ta naisele Terrile. Kuna teema on Austraalias tekitanud palju debatte, ütles Terri hiljuti, et ta on otsustanud filmi hävitada.

Astelrai
Astelrai, kes Steve Irwini tappis, on suhteliselt ohutu kala. Irwin oli ainult teine astelrai ohver kogu Austraalia ajaloos. Ainuke surmav õnnetus enne Irwinit juhtus 18-aastase poisiga Innisfaili linna lähedal Põhja-Queenslandis aastal 1945. Astelraid ei ole agressiivsed ja nad nõelavad vaid enesekaitseks. Selleks kasutavad nad oma saba ülapoolel asuvat astelt, mis eritab mürki. Astelrai mürk ei ole inimesele surmav (kuid tekitab tervisehäireid, nagu oksendamine, südamekloppimine ja vererõhu langus) ning torge ei oleks tapnud Irwinit, kui ta poleks tabanud otse südant – efekt sarnanes pussitamisega. Astelrai võib kasvada kuni 2,5-meetriseks ja ta torge võib tekitada kuni 20 sentimeetri sügavuse haava.

Bindi Irwin
“Minu isa oli minu jaoks kangelane,” alustas Bindi Irwin oma kõnet isa mälestustseremoonial. “Ta aitas mind alati, kui ma teda vajasin. Ta kuulas mind ja õpetas mulle nii erinevaid asju, aga kõige enam oli ta tore. Ma tean, et isal oli tähtis töö. Tema tahtis muuta maailma nii, et kõik armastaksid loodust nagu tema armastas. Ta ehitas haigla, et aidata loomi ja ta ostis palju maad, et anda loomadele turvaline koht, kus elada. Ta võttis mind, mu venda ja mu ema igale poole kaasa. Me tegime filme koos, püüdsime krokodille koos ja koos armastasime rännata looduses. Ma ei taha, et isa kirg kunagi lõppeks. Ma tahan aidata ohustatud loomi täpselt nagu tema tegi. Mul on maailma parim isa ja ma igatsen teda iga päev. Kui ma tulevikus näen krokodilli, mõtlen ma alati isa peale ja ma tean, et ta lõi selle loomaaia, et igaüks saaks siia tulla ja õppida armastama kõiki loomi. Isa pühendas oma elu sellele loomaaiale ja nüüd on meie kord aidata isa.”
Kaheksa-aastase Bindi südamlik kõne ja julge esinemine vapustas tervet maailma 2006. aasta septembris. Tänaseks juhib tüdruk 26-osalist loodusdokumentaalsarja “Dzhunglitüdruk Bindi” (Bindi the Jungle Girl), mis algas juunis 2007 Discovery Kids televisioonis. Ta juhtis ka spetsiaalsaadet My Daddy the Croc Hunter oma isast. 2007. aasta jaanuari alguses esines Bindi The Ellen DeGeneres Show’s ja oma uues videos Bindi Kidfitness. Lisaks sellele täidab toimekas tüdruk oma uut ametlikku “Austraalia turismi suursaadiku” rolli. Ta ei käi koolis, vaid saab õpetust kodus. Selle aasta jaanuari telesaates Larry King Live rääkis ta, et tema lemmikaine on loovkirjutamine ja kõige vähem meeldib talle matemaatika. Temast saab kindlasti isa vääriline järeltulija. Austraalias ja Ameerikas on Bindi juba praegu sama kuulus kui oli Steve Irwin.



Katrin Holms
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet