Täpset hinnangut on raske teha, aga umbes pooled ränduritest on Eestist lahkunud või läbi tõtanud augusti lõpuks.Ent kuna päevarändurite vaatemäng seisab peamiselt ees, on linnuhuviliste suurimad vaatemängud alles algamas!

Hahk (Somateria mollissima)
Hahk on Läänemere põhjaosade meresaarestike arvukaim veelind. Esimesena pesitsema saabuva veelinnuliigina algab ka isaslindude äraränne juba varakult – mais. Isaslinnud koonduvad suveks teatud avamere aladele suurteks, isegi kuni 50 000- isendilisteks kogumiteks ning sulgivad enne lõplikku rännet talvitusaladele Taani väinadesse.

Mustvaeras (Melanitta nigra)
Arktilistelt ja taiga aladelt, peamiselt Lääne- Siberist, saabub suvel ja sügisel Läänemerele 5–10 miljonit veelindu. Nendest üle miljoni on mustvaeraid. Suurem osa arktilistest veelindudest rändab septembris ja oktoobris. Erandi teevad just mustvaera isaslinnud, keda juulis igal õhtul Soome lahe lõunakaldal tuhandete kaupa liikvel on. Augustikuus ränne peaaegu lakkab ning jätkub septembris peamiselt emaslindude ja noorte lindude läbirändena. Suur osa mustvaerast talvitub Läänemere lõunaosades ning Taani väinades.

Herilaseviu (Pernis apivorus)
Herilaseviud on kaugrändurid ja suunduvad troopilisse Aafrikasse. Liik on meil röövlindudest varaseim lahkuja ja hiliseim saabuja. Nime on liik saanud oma tavapärasest menüüst – herilaseviu passib väikeste lagendike servas astlaliste (mesilased, herilased) tegevust ja käib rüüstamas nende pesasid või isegi napsab üksikuid putukaid õhust.

Randtiir (Sterna paradisaea)
Randtiir pesitseb põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel aladel. Talvitumisalaks aga on Antarktikat ümbritsev tõusvate veehoovuste vöönd. Osa randtiirudest veedab maakera loomadest suhteliselt kõige rohkem aega päevavalguses. Arktilistel pesitsusaladel polaarpäeva veetnud isendid rändavad talve veetma lõunapoolkera polaarpäeva valgusesse. Edasi ja tagasi rändetee pikkuseks kokku on neil lindudel isegi 40 000 kilomeetrit. See on ka kõige pikem aastane rände distants maailma 10 000 linnuliigi seas.

Valge-toonekurg (Ciconia ciconia)
Valge-toonekurg talvitub peamiselt troopilises Aafrikas ning hakkab Euroopasse saabuma veebruari ja märtsi vahetuses. Eestisse jõuavad esimesed isendid regulaarselt 25. märtsi paiku, ka siis, kui ohtralt lund veel on. Lahkumisega aga ei viivitata, septembri keskpaigas kohatakse Eestis vaid üksikuid isendeid ja needki on enamasti vigased või haiged.

Tutkas(Philomachus pugnax)
Enamik kurvitsaliike koguneb sobivatele talvitusaladele hiigelparvedesse. Märkimisväärne osa neist koondub ookeani rannikule, kuhu mõõnade ajal tekib ulatuslikke mudaväljasid. Tutkas, värb-risla ja mõned teised on erandid, kes rohkem troopiliste ja subtroopiliste alade mageveekogude ääres talvituvad. Neid kurvitsaliike on viimastel aastakümnetel kahjuks vähemaks jäänud, tutkas on Eestist praktiliselt välja surnud. Kindlat põhjust ei teata, kuid sisemaa märgalade tunduv vähenemine Aafrikas võib olla üheks põhjuseks. Ka malaaria vastu Aafrikas laialt kasutatavatel putukamürkidel (DDT endiselt kasutusel) võib oma mõju olla.

Karmiinleevike (Carpodacus erythrinus)
Öeldakse, et linnud rändavad talveks lõunasse. Julmemat üldistust ei või ehk tehagi – sügisränne toimub pea igasse ilmakaarde. Näiteks Norra põhjarannik oma aastaringselt lahtise ookeani veega on sobiv talvituskoht osadele Fennoskandia kajakatele ja merikotkale. Kümmekond liiki rändab Eestist kaugele kagusse, muu hulgas Indiasse. Üks selline liik on karmiinleevike, kelle vanalinnud lahkuvad meilt juuli lõpus ja augusti alguses ning noored linnud augusti teisel poolel.

Soo-roolind (Acrocephalus palustris)
Putuktoidulised värvulised on üsna saledad ja teravate nokkadega linnud. Enamiku liikide sulestik on silmapaistmatu mustriga ja selliste kahvatute lindude määramine vajab palju harjutamist. Soo-roolind on ehk üks kahvatum ja samas peidulise eluviisiga rände ajal ka üks märkamatum. Liik lahkub meilt augusti lõpuks ning talvitub muu hulgas Ida-Aafrikas ja Araabia poolsaarel.

Piiritaja (Apus apus)
veedab suurema osa oma elust lennus. Kui pojad augusti alguses lennuvõimeliseks saavad, on nad pesast lahkumise järel lennus nii kaua, kuni mõne aasta pärast pesitsema hakkavad. Lendamine katkeb peamiselt vaid munemise ja haudumise ajaks. Piiritajaid lahkub meilt märgataval arvul juba juulis, kuid ränne jätkub läbi augusti ja vähesel arvul kohatakse teda septembri keskpaigani. Piiritaja talvitub Aafrikas.

Suur-koovitaja (Numenius arquata)
Euroopa suurim kurvits, nokk on tal kurvitsalistest kõige pikem. Rän de teekond pole aga kõige pikem, suurim osa talvitub Eestist edelas, eriti Prantsusmaal.

Metskiur (Anthus trivialis)
Kui augusti viimaste päevade hommikul enne kella kaheksat õue minna ja kümme minutit pingsalt kuulata, on kuskilt kõrgustest kuulda aeg-ajalt “psrii” häälitsust. Metskiurude põhilahkumine on käsil. Liik on üks kümnest arvukaimast pesitsejast nii Eestis kui meilt põhja poole jäävas lääne taiga vööndis.
Augustikuu lõpus on metskiur visuaalselt jälgitava värvuliste rände põhitegelane lambahänilase ja pääsukese kõrval. Ka metskiuru sihtmärgiks on Aafrika savannid.