5/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Vene-Saksa gaasijuhe: tektoonika probleemid

Palju kõneldakse Vene gaasijuhtme rajamise erinevatest aspektidest, ent mulle on jäänud mulje, et keskkonnamõjude hindamise projektides pole vajalikul määral pööratud tähelepanu geoloogilisele ehitusele, konkreetsemalt tektoonikale. Alljärgnevalt toon mõningast infot, mis peaks otseselt puudutama gaasijuhtme paigaldamist Soome lahte.

Motivatsioon on suur, aga lõpp võib olla letaalne
Uus globaalne tektoonika käsitleb viimastel aastakümnetel Maad kui gigantsete plokkide kogumit. Kivimiplokid võivad liikuda mööda murrangurikkeid. Nendega ühtib ka maavärinate levik. Kuid mitte alati. On täheldatud, et purustava jõuga maavärinad pole tingimata seotud mägede ja litosfäärilavade piirialadega, vaid võivad esineda ka tasandikul mööda lõhede- ja murrangute tsoone. Viimased möödunud sajandi 80. aastate uuringute tulemid kinnitavad, et just nende kohtadega on seotud suurem osa purustavaid maavärinaid. Üheks selliseks piirkonnaks on Bröggeri- Polkanovi seismogeenne vöönd.

Venemaa Geofüüsika Instituut on registreerinud seismogeense vööndi kulgemist Valgest merest üle Oneega (Äänisjärve) ja Laadoga järve, Peterburi-Sosnovõi Bori-Soome lahe-Tallinna-Helsingi kuni Stockholmini välja, kust ta suundub Riia poole. Geofüüsikud nimetasid seda nn Bröggeri-Polkanovi seismogeenset ala purustavate tagajärgedega maavärinate vööndiks. Võngete tugevuseks prognoositi kohati seitsme pallini Richteri skaalal. Ka Soome Geofüüsika Instituudi andmeil on kogu Soome lahe ulatuses tuvastatud tugevate horisontaalsete pingete olemasolu. Sealjuures ei saa jätta arvestamata seika, et maapinna kõikumise põhjustajaks võivad olla mitte ainult maakoores pidevalt toimuvad looduslikud tektoonilised protsessid, vaid aeg-ajalt kutsuvad neid esile ka inimtegevuse tagajärjel toimuvad tehnogeensed nähud, nagu pommitamised, aatomielektrijaama avariid, laskemoona plahvatused, ja miks ka mitte, kosmogeensed katastroofid.

Seniks oodatakse kuni välk lööb...
Kui võrrelda Soome lahe piirkonna kaarti koos sinna peale kantud Bröggeri-Polkanovi tsooniga, tekib paratamatult arusaam analoogilisest konfi guratsioonist Aafrika- Euroopa ja Ida-Ameerika kaldajoonega. Kohe viib mandrite triivi mõttele. Kas ei hakka mööda Läänemerd toimuma Skandinaavia mandri eraldumine Euroopa mandrist? Teisisõnu, kas mitte viide sellele, et mitme tuhande või miljonite aastate pärast võib prognoosida uue, 7. mandriosa – Fennoskandia – teket?
Tuginedes geofüüsikute uurimustele, võtsid soomlased prognoosi tõsiselt ning kuulutasid riigi lõunaosa värinaohtlikuks, kavandades ehitisi vähemalt seitsmepallilise maavärinaohuga arvestades. Tuginedes toodud signaalile, rajasid põhjanaabrid Lõuna-Soome alale terve 13 jaamast koosneva seismovaatluste võrgu.
Eestis ilmselt juba praegu ei pea paljud hooned sellise tugevusega maavärinatele vastu (SL, 26. mai 199; EPL, 23. sept 2004). Ka seismovaatlusjaamu on vaid kolm. Venelased ja ka meie reageerisime tavapäraselt, et “hommik on õhtust targem”, – aega küll. Tallinna linna arendusel taandub paraku kogu dilemma ainult pilvelõhkujate kõrguse määrangule.
Samal ajal ei kehti Eestis mingeid normatiive, mis kohustaksid ehituste arendamisel võtma arvesse potentsiaalselt võimalikku maavärinaohtu. Vajadus selliste normatiivide järele on aga ilmne. Võtkem eeskuju soomlastest! Samas piisab väikesest pingest, seda enam niiskuse suurenemisest, kui plastilised sinisavid horisontaalsete võngete mõjul hakkavad liikuma. Erilist ohtu valmistab selline situatsioon Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidlale. Kas ei peaks ka meie midagi ette võtma, isegi asja seostamata kavandatava gaasijuhtmega.
Aga mida annab teha, kuidas võtta väidetavat katastroofi vastu? Need on probleemid, mis vajavad lahkamist. Esiteks on vaja seadusandlikus korras kuulutada problemaatiline ala 7-palliliseks seismoohtlikuks piirkonnaks nii, nagu seda tehti Soomes. See hakkab mõjutama koheselt projekteerimist ning eeluuringute iseloomu, eriti maa-aluste ehitiste ja kommunikatsioonide rajamisel.
Mitte vähem tähtis pole tektooniliste murrangute kaardistamine koos vastavate geofüüsikaliste uuringutega, nende leviku välja selgitamine. Eriti tähtis on Peterburi piirkond, kus paiknevad Leningradi aatomielektrijaam, Soome lahe kaldale rajatud naftaterminal, sadamad ja Velikije Luki all radioaktiivsete jäätmete matmispaigad.

Allikas: Vene teadlane Jüri Nikolski esines Venemaa geofüüsika ajakirja veergudel hoiatusega võimalike maavärinate purustavate tagajärjede esinemise kohta Peterburi regioonis: Петербург спасали от наводненй. А надо бы и от землетрясений. Юрий Никольский. Новая газета, 2, 19–25. января 1998.



Erna Sepp,geoloogia-mineraloogia kandidaat
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet