6/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
MANDARIIN – hea toit jõulude ajal

Jõulukuu üheks sümboliks on kujunenud mandariinid, kuigi mandariinipuu jõudis Euroopasse alles 19. sajandil. Hilise kohalejõudmise on mandariinid tänapäevaks oma populaarsusega kuhjaga tasa teinud.

Sulev Kuuse
Igihaljas mandariinipuu pärineb väidetavalt Kagu-Aasiast ning tema kultuuristamine ulatub mitmete aastatuhandete taha. Algselt peeti Euroopas mandariine heaolu ja luksuse sümboliks. Muide, sõna mandariin, mis pea kõikides keeltes on ühtviisi levinud, on ühe versiooni kohaselt pärit Mauritiuse põlisrahva dialektist, kus kõnealuseid tsitrusvilju tähistati sõnaga mandara. Teine arusaam väidab, et mandariini nimetus tulenes hoopiski Hiina ametnike mandariinide riietuse värvusest, mis ühtis täpselt loo peategelaste värvitooniga. Tänapäeval koondatakse üldnimetuse mandariin alla mitmeid sarnase ehituse ja biokeemilise koostisega tsitrusvilju. Nendest omakorda on tuntumad kolm suurt rühma – satsumad, klementiinid ja tangeriinid.

Esmalt koorest…
Mandariinid on kujult kas ümarad või lapikud ja nende kooreosa värvus varieerub kollasest üle oranzhi punaseni. Et mandariini kest on suhteliselt õhuke ja lahtine, siis on lastelgi neid vilju hõlbus koorida. Mandariini koor on tema seisundi peegel. Lahtine, pehme, ühtlase värviga kest tõestab vilja küpsust. Seevastu kuivanud, tihke ja kõva kest viitab vananenud viljadele. Pehmete laikude, plekkidega või muude ilmsete riknemistunnustega vilju ei tasu üldse osta, vaatamata isegi soodushinnale. Mandariinid säilivad kõige paremini mõõdukalt jahedas (+5...+8 oC) ja niiskes (85...90%) hoiuruumis.
Kõik me oleme tundnud mandariinide koorimisel neile omast nina kõditavat teravat lõhna. Lõhna saladus peitub eeterlikes õlides. Võttes kätte suurema mandariini ja silmitsedes teraselt selle pealispinda, märkame koores väikseid avausi. Need on eeterlike õlide mahutite avad. Õlisid valmistavad näärmerakud paiknevad värvunud kooreosas. Sünteesitud õlid kogunevad koores leiduvatesse minimahutitesse. Koore pigistamisel või muljumisel paiskuvad nendest välja pisikesed õlipiisakesed, millest lõhn kiiresti laiali lendub. Suurema kooretükikesega saab seda ka küünlaleegi vahetus läheduses kontrollida. Pitsitades mandariini värvunud kooreosa leegi läheduses, võib näha, kuidas koorest väljapaiskuvad ja süttinud õlipiisakesed õhku ilutulestikku meenutava kujundi moodustavad. Nende eeterlike õlide põhilised toimeained on limoneen, tsitraal ja tsitronellaal.
Mandariinikoore maitseomadusi hindavad kõrgelt koduperenaisedki, ent liigne kogus mandariinikoori muudab toidu hoopiski mõruks. Kuid ettevaatust! Pärast korjamist ja enne transporti töödeldakse mandariine esmalt sünteetiliste vahadega niiskuskadude vältimiseks ning seejärel ka mitmete tugevatoimeliste säilitusainetega. Konservandid imbuvad koore kihtidesse, segunevad eeterlike õlidega ning puuviljade peseminegi ei eemalda neid täielikult. Viimane hoiatus kehtib siiski kauge maa taha transporditavate viljade puhul. Kohapeal töödeldavaid mandariine sellel eesmärgil keemiliselt ei mõjutata ning nende koorelisandit ja eeterlikku õli saab toidu maitsestamiseks kasutada.
Ammu tuntud on mandariinikoorte ravitoime. Nii nagu kõik tsitrusviljade eeterlikud õlid, nii on mandariiniõligi desinfitseeriva toimega, kuid lisaks bakteritele suudab see õli piirata seentegi elujõudu. Mandariinikoortest valmistatud leotised ja keedised on head hingamisteede haiguste korral rögalahtistava ja köha leevendava vahendina. Aroomiteraapias kasutatakse mandariiniõli põhiõliga lahjendatult naha masseerimiseks. Samuti sobib mandariiniõli oma lõõgastava toime tõttu nii vannivette kui ka lõhnalampi. Vaid enne päevitamist või solaariumikülastust ei tasuks mandariiniõli kasutada.
Aasias, kus mandariiniõli on juba aastatuhandeid tuntud, saadakse selle väikekoguste kasutamisel abi ka seespidiste vaevuste korral. See aga ei tähenda, et mandariini eeterlikku õli võiks kasutada iseravimisel. Tasub teada, et kontsentreeritud eeterlikul õlil on väga tugev biotoime ja selle oskamatu tarvitamine võib põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi!

…seejärel sisust
Botaaniliselt on mandariin eriline vili, sest tal on mitu nime. Kõige lihtsam oleks teda võrrelda marjaga, kuid taimeteaduse seisukohalt pole see päris täpne. Botaanikud nimetavad selliseid vilju hesperiidideks ehk pomerantsideks. Et mandariini on igaüks meist koorinud, siis on teada seegi, et vili jaguneb 8–12 mahlakaks sektoriks. Sektorite seemnete sisalduse kohta kehtib kolm võimalust: seemneid pole üldse, seemneid on mõõdukalt või seemneid on palju. Botaanilises mõttes on tegu mahlaküllaste sigimiku siseseina kattekoeliste moodustistega.
Biokeemiliselt koostiselt on mandariini viljalihas kõige rohkem loomulikult vett, 88–90 protsenti. Viljade pikaajalisel seismisel nende mahlakus väheneb ja maitse muutub. Kuivamine ohustab pikaks ajaks puudele jäävaid vilju ja ka väärtingimustes säilitatavaid mandariine. Lisaks veele on mandariinides rohkesti ka suhkruid (8–12 protsenti) ja orgaanilisi happeid (0,5– 1,5 protsenti). Viimaste põhiesindajaks on sidrunhape. Just hapete ja suhkrute vahekord määrab viljaliha hapususe või magususe. Teisi põhitoitaineid, valke ja rasvu, on mandariinides enam kui kasinalt. Järelikult kujuneb mandariinide energeetiline väärtus põhiosas just süsivesikute arvelt. Ja siingi on lihtne seos. Mida magusamad viljad, seda rohkem saab sööja kaloreid. Vaatamata süsivesikute suhteliselt suurele sisaldusele on mandariinid ikkagi rohkem lahja kui rammus suutäis, sest sada grammi mandariinide viljaliha annab sööjale 35– 50 kilokalorit. Mandariinides on vähe ka kiudaineid, sest erinevalt teistest tsitrusviljadest on nende valkjas koorealune kiht suhteliselt õhuke ja ei jää tavaliselt viljalihaga seotuks. Mandariini kiudainetest väärivad märkimist eeskätt pektiinid. Samas leidub mandariini mahlakaid sektoreid ümbritsevas kestas jällegi piisavalt biofl avonoide (näiteks hesperidiini), mida nüüdisaja toitumisteadus käsitleb oluliste antioksüdantidena. Mikrotoitainetest on mandariinides ohtralt vitamiine, eriti peab märkima karotenoidide (vitamiin A eelühendid), üksikute B-rühma vitamiinide ja askorbiinhappe sisaldust. Viimane ehk teise nimetusega vitamiin C annab samuti oma panuse viljade hapu maitsevarjundi kujunemisse. Õigluse nimel peab siiski lisama, et teised tsitrusviljad sisaldavad mandariinidest rohkem askorbiinhapet. Mineraalelementidest on loo peategelases rohkesti kaaliumi ja magneesiumi. Eriti tuleks rõhutada mandariinide supersoodsat kaaliumi/naatriumi suhet, mis on ülivõimsalt kaaliumi kasuks. Meie toitude soolakülluse taustal on mandariinidest tõhus abi üleliigse naatriumi ja liigse vee eemaldamises organismist.

Kuidas mõjutavad meie organismi?
Selge on, et mandariinide näol pole tegemist mingite ravimtaimedega, kuid teatud soodne mõju meie organismile on neil siiski. Enne sööki tarbitud mandariinid on isutõstva toimega. See fakt räägib nende kasuks võrreldes teiste maiustustega, mida lapsed tavapäraselt ihkavad. Mandariinimahla bioaktiivsed ained pärsivad seedekulglas nii bakterite kui ka mikroseente paljunemist. Nendes leiduvad orgaanilised happed soodustavad ka toidu seedimist. Kuid orgaaniliste hapete rohkusest sigineb paadunud mandariinide nautlejatele oht. Nimelt on mandariinidel, eriti just hapudel viljadel, kaltsiumiröövli halb kuulsus. Põhjus on selles, et orgaanilised happed seovad organismist pöördumatult kaltsiumi ja viivad selle organismist välja. Järelikult nendele inimestele, keda ohustab luude hõrenemine, mandariinid suurtes kogustes ei sobi. Väljapääsu sellest olukorrast pakub mandariinide ja piimatoitude koostarbimine. Võimalusi selleks ju on, näiteks kombinatsioonid jäätise, piimakisselli või kohupiimaga. Kuid mandariine ei lisata vaid magusatele roogadele; need sobivad ka riisi- ja puuviljasalatitesse ning on kooskõlas linnuliha ja hõrkude mereandidega. Mandariinide nautimise teiseks probleemiks on allergia. Ülitundlikel inimestel, eriti just lastel, tuleb nende viljade söömisest paraku loobuda. Allergiat võivad neil põhjustada nii naturaalsed mandariinid kui ka viimastest valmistatud tooted.

Lugeja küsib:Kuidas paljuneb seemneteta mandariin?
Mugavad tarbijad eelistavad seemneteta vilju. Nende kandjaid paljundatakse vegetatiivselt. Seemnetega vilju on tülikam süüa, kuid oma lisaväärtus peitub siingi. Nimelt võib loodushuviline mandariinisõber seemned kokku koguda, need idanema panna ja proovida kodus mandariinipuud kasvatada.



Urmas Kokassaar
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet