6/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Arvamuslugu: kas joome radioaktiivset vett?

Paari nädala eest toimus Eesti Maaülikooli agrobiotehnoloogia arenduskeskuse ettevõttel Tartus Atlantise konverentsisaalis Tartu veekonverents teemal: “Vesi meis ja meie ümber”. Konverentsi temaatika oli üsna lai: räägiti vee liikidest, kvaliteedist, mineraal- ja pudeliveest, vooluveest ning selle elustikust jne. Esinejaid oli mitmest instituudist ja ametkonnast. Äramärkimist väärib Madis Metsuri ettekanne AS Mavesist “Vesi kui elukeskkond, sotsiaalne hüve ja majandusressurss”. Professor Astrid Saava Tartu Ülikoolist kõneles traditsiooniliselt joogivee kvaliteedist ja selle osatähtsusest inimese tervise kaitsel, Rene Reisner keskkonnaministeeriumist Euroliidu veepoliitika mõjust Eestis.
Mis puutub aga joogiveesse, siis nende käsitluste põhjal võib kõrvalseisjana jääda mulje, et selle valdkonna teaduslik potentsiaal on ahtakene ning sageli isehakanud. Julgen väita, et Eestis hüdrogeoloogia alaseid spetsialiste, kes oleksid saanud hea hariduse, ette ei valmistata, kuna puudub vastav teaduspotentsiaal ja -baas. See ala on üleliia killustatud mitme institutsiooni vahel ning mõningad tähtsad uurimist vajavad probleemid jäävad katmata ehk mõningad uuringutulemused on vastakad.
See puudutab vähemalt meie peamise joogiveeallikana kasutatavat põhjavett. Piisab vaid ühest näitest: kuidas sai võimalikuks, kui ekstra 1959. aastal loodud Eesti Hüdrogeoloogia Jaam, omades ligi kuuekümne aasta pikkust põhjavee seirevõrku, jättis kahe silma vahele põhjavee radioaktiivsuse uuringud? Ja seda vaatamata sellele, et vihjed sellise ohu võimalikkuse kohta olid olemas juba ajast, mil Eesti Geoloogia Valitsus võttis seirevõrgu üle Leningradi geoloogia teenistustelt, kes teostasid seiret alates 1946. aastast! Ja nüüd alles mõned aastad tagasi korraga siiski “avastame”, et ligi 200 000–300 000 eestimaalast tarbib joogiks kõrgendatud radioaktiivsusega vett ... ja hoiame neid teadmisi vaka all. Samal ajal, haiguste kasvu põhjusi uurimata, korraldab sotsiaalministeerium igasuguseid südamehaiguste, vähi jm haiguste nädalaid. Paroodia! Esinejate ettekannetest kõlasid uurimist vajavad probleemid, sealhulgas joogivee kvaliteedi kohta: kloor, mangaan, raud, fluoriidid ja boor joogivees, osoonitud vee kõrvalproduktid, vetikate toksiinid, SPA-de vesi, pudelivesi jm, paraku mitte ainult eespoolmainitu – radioaktiivsuse probleem. Ka uuringuid vajavate teemade hulgas (Madis Metsur, Rene Reisner) pole seda probleemi esile toodud.
Ehk piisab üksi sellest näitest, et joogiveega on midagi korrast ära. On vaja, et Eestis oleks VEELE üks juhtimiskeskus. Kuid see on juba omaette teema.

Erna Sepp on väljaande “Joogivesi ja meie” autor (Kirjastus Ilo, 2007). Täiendav infoallikas: http://www.envir.ee/kiirgus/image/joogivesi/pdf



Erna Sepp, veespetsialist
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet