2/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Loodusesõbrake
Foto, mis hõlmab kogu maailma

NB! Foto leiate trükiväljaandest!
Millal sa viimane kord loodust pildistasid? Kevadel on selleks just õige aeg! Pane jalga kummikud, selga kampsun, kotti termos ja fotoaparaat.
Kindlasti jäävad aparaadi ette lendu tõusnud linnud, plehku pistnud loomad ja natuke ka tühja, sinist taevast.
Digitaalfotokas on need pildid salvestatud nullide ja ühtedena ehk siis numbrite kujul.
Aga äkki saaksime need head pildid välja arvutada? Paneme lihtsalt kokku õiged numbrid ja hoplaa – kõige ilusam pilt ongi olemas.
Sellisel kujul valmistatud loodusest vaataksid sulle vastu mägrad, karud, haid, muud loomad-linnud ja veel tundmatud imeelukad. Ahjaa, nimetamata jäid pildistaja, tema aparaat ning kõik ülejäänud universumi sündmused.
Aga hoia nüüd toolist kinni, sest hakkame välja arvutama fotot kogu maailmast!
Et asjast aru saada, selleks mõtleme natuke meid ümbritseva keskkonna ehk siis ruumi omaduste üle.
Ruumil on kolm mõõdet – pikkus, kõrgus ja laius – sinna mahub suur hulk ainet tuumaosakeste-prootonite kujul. Viimastest koosnevad pildistaja ja kõik muu maailm.
Ruumi suuruse määrame vaatluse abil.
Kõige kaugem punkt, mida me Hubble’i teleskoobiga näeme, on umbes 4x1026 meetrit eemal.
Kõike, mis seespool kaugeimat punkti, võib nimetada Hubble’i ruumiks.
Et kõik asjaosalised ilusasti pildile mahuks, peame need üle lugema. Aga mitte loomad-linnud ja pildistajad, vaid tuumaosakesed, millest kõik koosnevad.
Hmm... Siin aitab ehk väike spikker ja sellest teadmine, et niisuguses ruumis on ligikaudu 10 astmes 118 tuumaosakest ehk prootonit. Igaüks nendest võib olla või mitte olla meie pildil. Kokku teeb see 2 astmel 10 astmes 118.
Niisugune hulk tuumaosakesi tekitabki siis kõikvõimalikud sündmused, mida me üleüldse võime näha ja pildistada. Millised need kõikvõimalikud sündmused on, jäägu lugeja fantaasia hooleks.
Korrutame selle kõik läbi meie ruumi mõõtudega ja selgub, et umbes 10 astmes 10118 meetri kaugusel kordub kõik uuesti. Siin oleks siis piir, millest kaugemale lihtsalt pole vaja reisida, pildistada ega ka arvutada.
Edasi näeksime jälle kõike sedasama, mis meie ruumis juba olemas – linnud lendavad, konnad hüppavad, pildistaja pildistab ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Kõik kordub – püramiidid ja Napoleon, Jüriöö ülestõus ning Eurovisioon.
Aga kuidas sed
Ikka matemaatikat kasutades!
Alustuseks võib kasutada ühe lihtsama kalkulaatori võimalusi. Sellise programmi nimi on Big Number scientifi calculator, mis asub www.alperton.com saidil.
Ja siin esitame ka ühe võimaliku pildi.
Entusiastidele lisame ka väikese selgituse, et head filtrit, mis siit pildist vajaliku sündmuse välja otsiks, veel ei ole leiutatud.
Head arvutamist!

Artikli tarbeks on kasutatud materjale
Scientifi c Americani erinumbrist 2006 maist,
“Paralleelsed universumid”, mille autoriks on
kosmoloog Max Tegmark.



Aare Baumer, Janno Pugi
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet