2/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Nõudepesumasinat takseerimas: säästab või saastab?

Kui pesumasina vajalikkuses ei kahtle keegi, siis nõudepesumasin tundus pikka aega mõttetu luksus.
Nüüd käib perenaiste mõte pigem niipidi, et kumb
on ökom – pesta nõusid käsitsi või masinaga. Tundub, et telereklaamidest tuttav imago masinast kui keskkonnasäästjast on kõvasti ülepingutatud.

Nagu teada, on kolm põhilist viisi, kuidas pesta nõusid:masinas, käsitsi jooksva vee all ja kausis. Vaadakem kõigepealt veekulu.

Nõudepesumasinatel on veetarbimine tänapäeval väike, 12–16 liitrit. Seda on arvestatud ühe masinatäie peale, kus on umbes 9 komplekti nõusid.

Jooksva vee mõiste venib muidugi inimeseti kui kummipael. Säästlikumad pesijad saavad nire all nõud ilusti puhtaks, teised loputavad teetassi suure pahinaga. Jooksva vee tarvitajatel võib veekulu olla umbes sama kui masinal, sest reaalselt on meil selles 9 komplektis näiteks joogiklaasid ja mitterasvased taldrikud, mis vajavad vaid kerget loputamist. Kausis pesu puhul võiks veekulu olla masinpesust veerandi võrra väiksem, seega ca 9–12 liitrit, kui arvestada, et kulub umbes üks kausitäis pesuvett ja kaks kausitäit loputusvett. (Muidugi juhul, kui te ei kuulu Lääne-Euroopa koolkonda, kus nõusid loputamata kuivama pannakse.) Seega – kausis pesu on raudselt kõige veesäästlikum pesemise viis! Energiatarve: väiksem veekulu suurendab elektriarvet Pereema Kairit Raudpuu otsustas soetada nõudepesumasina seoses kolmanda lapse sünniga. Kaheksa kuud hiljem analüüsis pere statistikat. Köögi veekasutus oli vähenenud märkimisväärselt. “Külma vett kulub kuus 200 liitrit rohkem, kuuma vett 1,5–1,7 kanti vähem. Ilmselt siit saab ka kinnitust tõsiasi, et meie korrusmaja veevärgi puhul tuleb nõudepesuks sobiva voolava vee “segamiseks” kasutada rohkem kuuma vett, kui külma,” selgitab Kairit. “Seega, ilma nõudepesumasinata maksame kuuma vee eest, nõudepesumasina puhul elektri eest, mida masin kasutab vee kuumutamiseks.” Elektriarve suurenes kuus umbes sada krooni, kuid see ei lähe vaid nõudepesumasina kraesse. Kuna peres on üks liige rohkem, käib sagedamini ka pesumasin. Lisaks on varem tööl olnud Kairit nüüd kodune ning kasutab kodus arvutit, teeb lõunasööki jne. “Üks on aga kindel, et kokkuvõttes kommunaale maksame me nüüd vähem,” tõdeb Kairit. “Ma ei olnud mingi veelaristaja nõudepesul, aga lausa kausis ka ei pesnud.” Mida siit järeldada, kas ökonoomsem on nõudepesumasinaga või mitte? Vaadakem lokaalsest vaatepunktist: Eestis on keskkonnasäästlikum kulutada vett, sest elektri tootmine jätab üüratu ökoloogilise jalajälje. Ent piirkondlikult pole meil võimalik välja tuua, kas siin on konkreetselt halvem keskkonnale need 70 kilovatti või 1500 liitrit köetud vett. Eks kuuma veegi saamiseks torudesse kulub energiat. Puuküttega kodusse sobib kuuma vett tarbiv masin Erinev on olukord ka majapidamistes, kus nõudepesumasin tarbibki kuuma vett ning see tuleb puuküttest. Sellel masinal kulub tunduvalt vähem energiat, kui vett soojendavatel tüüpmudelitel. Ja kodune puuküte on ju ökom, kui põlevkivi baasil toodetud elekter. Kolmas variant on kodu, kus sooja vett teeb elektriboiler. Sealsed perenaised on sageli veendunud, et nõudepesumasinaga pesu on ökonoomsem. Energiat kulub nii boileris kui nõudepesumasinas vett soojendades, aga jääb loota, et masin kasutab vähem vett, kui perenaine ning seeläbi on energiakulu sama, veehulk aga väiksem. Suures peres säästab masin närve Üks kuue lapse ema tõdeb, et kui neil poleks nõudepesumasinat, siis mööduks väga suur osa tema päevast nõusid pestes, sest pere kaheksast liikmest on neli kodused. “Süsteem, et iga laps peseb ise oma nõud, meil ei toimiks, sest siis oleks köök pidevalt lainetav ja boiler tühi,” nendib ta. Siiski meenub talle jaanuaritormijärgne kahenädalane elektrita olek, kui pere kasutas nõude ja muuks pesuks oma puurkaevu ülejooksu vett. Lume sees oli jupp voolikut, kust nirises jääkülm vesi, mida toodi ämbrikestega. “Algul oli raske, et mitte öelda jube, aga siis tekkis süsteem ning asi hakkas päris ladusalt jooksma. Ikka oli vannitoanurgas külma vett ja puupliidil sooja vett. Ja nõusid ei määritud ka nii palju. Nii öko oli, kuni see neetud elekter jälle tagasi tuli...”



Madli Zobel
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet