USA-s Colorado ülikoolis asuv riiklik lume- ja jääandmete keskus NSIDC teatas, et Arktika jääväljade ulatus on vähenenud allapoole 2005. aasta taset, mis oli väiksuselt kõigi aegade teine. Arvude keeli on see vastavalt 5,26 ja 5,32 miljonit ruutkilomeetrit.
Kuna sulamine algas sel aastal tavalisest varem, peetakse tõenäoliseks, et lõpuks kahaneb valge väli veel väiksemaks kui kõigi aegade miinimumsuurus. See fi kseeriti mullu septembris ja oli 4,13 miljonit ruutkilomeetrit. Olgu võrdluseks öeldud, et aastal 1980 oli jäävälja pindala 7,8 miljonit ruutkilomeetrit. Enamik praegusest kattest koosneb õhukesest, ühe talve jooksul tekkinud jääst, mis sulab märgatavalt kiiremini kui paljude aastate jooksul akumuleerunud kõva kate. Olenemata sellest, kas kurb 2007. aasta rekord peagi ületatakse või mitte, on üldine suundumus selgemast selge: suvejää kaob.
Kui veel mõne aasta eest ennustati jäävaba Arktika-suve aastaks 2080, siis nüüd on arvutimudelid kriitilise aja nihutanud aastaile 2030–2050. Mõned teadlased arvavad aga koguni, et Jäämeri jääb jääta juba järgmise viie aasta jooksul. Suvejääta Põhja ookeanil on tohutu mõju nii kohalikus kui ka ülemaailmses mastaabis. Esimesena kannatavad elupaigata jäävad jääkarud, aga ka hülged ja Arktikas elavad inimesed. Globaalselt tähendab jää kadu kiiremat kliima soojenemist, sest avavesi neelab rohkem päikeseenergiat kui jää.