5/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

raamaturott
Õuesõpe

Britta Brügge, Matz Glantz, Klas Sandell
Tõlkijad Mikk Sarv, Inkari Lindve, Ruth Laidmets ja Kristel Vilbaste
Toimetaja ja Eesti oludele kohandaja Kristel
Vilbaste
Tallinn, Ilo, 2008. 264 lk

Iga kord, kui mu kolmeaas tane õde metsas mingit mürgiseent nägi, kisas ta: “Kukeseen! Kukeseen!” Iga sammuga nägi ta aina rohkem ja rohkem sipelgapesi ning kõikjal siblivaid sipelgaid.
Väike õde kiljus, kui nägi oma pükstel mõnda sipelgat ringi jooksmas, ta kardab putukaid.
Nii kirjutas mu tütar täpselt kümme aastat tagasi, toona 6. klassi õpilasena metsas käimisest koolilehes. See lugu tuli meelde, kui lugesin raamatut “Õuesõpe”.
Kristel Vilbaste, üks raamatu tõlkijatest ja kohandajatest vahendab, et 4. klassi õpilastele peaks tehtama tasemetöö eluliselt vajalikest oskustest. Noaga lõikamine ja saega saagimine, tiku tõmbamine ja tule tegemine ahju, lõkke süütamine, juurviljade koorimine ja toiduks valmistamine, leiva-saia küpsetamine ja viilutamine, onni tegemine, riiete parandamine ja õues õigesti riietumine, kümne tee- ja ravimtaime tundmine, keha kergendamine metsas, sõlmede tegemine – õpetajate arvates peaks nende oskuste selgeks saamiseks piisama ühest päevast igal koolinädalal.
Lapsevanemana arvan, et igapäevaselt vajaminevad oskused – ilmale vastav riietumine, võileiva tegemine ja porgandi koorimine – peaks laps siiski kodus omandama. Seega on raamat mitte ainult õpetajatele, vaid ka lapsevanematele. Eriti kivilinnas elavate laste vanematele ja praeguses ajas, mil kaugeneme üha seenelkäimisest ja marjade korjamisest, mooside keetmisest ja ehk ka söögi tegemisest. Kõik on nüüd poeriiulitel kenasti valmiskujul olemas. Potipõllundust, milles pidid osalema lapsedki, on vähem. Linnalastega käiakse parkides, metsa satutakse harva, rongiliiklus on hõredaks jäänud ja bussipilet kalliks läinud. Kas kool aga suudab asendada vanemaid eluõppes?
Raamatus on antud soovitusi mängudeks, lihtsalt laste vaba aja sisustamiseks. On räägitud aastaaegadest, looduses istumisest ja astumisest, looduse rahu endasse laskmisest. Tutvustatud on metsi, soid ja veekogusid, taimi, linde, loomi, putukaid ja kalasid. Lastel lastakse meisterdada ilu- ja tarbeesemeid ning küpsetada, õpetatakse lihtsamaid tööriistu valmistama ja käsitsema, prügi sorteerima ja komposti valmistama, kooliaeda harima ja säästlikult majandama. Käsitletakse konspektiivselt ka õuesõppe pedagoogikat, filosoofiat, ökoloogiat üldiselt, ühesõnaga kõike, mis võib kõne alla tulla seoses looduse ja keskkonnaga. Püütakse anda vastuseid kõigile võimalikele laste esitatavatele küsimustele. Kirja on saanud kõik autorite kogemused selles vallas. Kui midagi ette heita, siis seda, et soovitusi-õpetusi oleks võinud laste vanuse järgi jaotada.
Matti Masing kirjutas hiljuti Loodusaja listis, et nüüdseks on meil tekkinud põlvkonnad, kellel pole aimu loodusest. Õuesõppe raamat on igati tore abimees, aga kõige toredam, kui sellist raamatut üldse vaja ei läheks, kui kõik selline õpetus tuleks kodust.



Liina Espenberg,7 lapse ema
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet