6/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Elektrist, masinast ja tulevikukodust

Elektrit on meie ümber kogu aeg olnud. Välku lööb, lambid põlevad,masinad surisevad ja lihased tõmblevad. Räägime isegi elektriseeritud õhust, kui midagi tähtsat on juhtumas.

Aga ikkagi on seda elektrit vähe, nagu selgub. Teleris räägitakse ja lehes kirjutatakse,et elekter on kallis ja üleüldse energia on kõik väga kallis.

Maailma tähtsaimaks tööks oleks siis odava elektri valmistamine. Nii odava, et igaüks saaks kasutada, palju tahab. Annaksime teistele ka, kohe päris tasuta. Las nad siis rõõmustavad ja kiidavad meid! Sellist võlumaad, kus kõik tasuta, on soovitud juba tuhandeid aastaid. Välja on mõeldud erinevaid masinaid ja riike, proovitud hea ja halvaga. Aga ei midagi, sest looduse ja meid ümbritseva keskkonna seadused näitavad, et päris tasuta ei ole midagi võimalik teha.
Tahad kõhtu täis saada, pead jooksma, püüdma ja närima. Tahad sooja, pead pesa või maja ehitama. Tahad mobiiliga helistada, internetis surfata või kinno minna, pead selle jaoks ema või isa käest raha küsima või koguni tööle minema.

Kas on tasuta energiat?
Elektri hind sõltub sellest, kui palju maksavad elektrigeneraatorid, elektriliinide ehitus ja korrashoid, elektrijaama töötajate palgad ja muidugi see kõige tähtsam – kui palju maksab kütus, mille abil generaatorid pöörlema pannakse. Viimastel aastatel on siia nimekirja lisandunud veel saastamise hind. See tähendab, et mida rohkem kivisütt põletava elektrijaama korsten tossab, seda rohkem tuleb maksta. Pealegi, naftat tuleb puurida järjest sügavamalt ja kaugemalt merest.
Mõned kütused ehk siis energialiigid on kasutamiseks odavamad kui teised. Näiteks vee, päikese- ja tuuleenergia on lausa tasuta!
Vee-energia kasutamiseks peab ehitama suurtele jõgedele tammid. Aga Eestis ei ole ühtegi vajalikult suurt jõge. Nii jäävadki üle tuule- ja päikeseenergia.
Tuulegeneraatoreid ei pea juhtima inimene. Piisab, kui kord kuus kontrollitakse masinat ja tiivik muudkui pöörleb ja pöörleb.
Päikeseenergia paneelidega on samuti vähe tööd. Aga kord seda tuult ja päikest on ja siis jälle pole.
See tähendab, et kulu on küll väike, aga elektrit on vaid siis, kui tuul puhub ja päike paistab. Tundub lõpuks nii, et odavad energialiigid tähendavad ka vähem mugavust.
Ometi tahaks ju õhtul telerit vaadata, muusikat kuulata ja arvutimänge tahaks ka mängida.
Energia igapäevaseks saamiseks peab olema valmis ehitatud üks suur, paljude harudega elektri- või energiavõrk. Sel moel saab energiat suunata ühest kohast teise. Näiteks Eestis tuult ei ole, aga Taani väinades puhub mis hirmus! Siis saab saata tuule-elektrienergiat ühendatud võrgu abil kasvõi Saaremaale.

Aastal 2008 töötavad enamik masinaid sinu kodus elektriga
Igale koidumasinale on kuhugi kinnitatud üks väike kiri, millel kirjas masina võimsus. See number näitab, kui suurt kogust energiat tarbitakse ühe tunni jooksul.
Kui kasutad masinat ööpäeva jooksul pidevalt, korruta see kõik 24.
Kui kasutad kõikidel päevadel aastas, korruta saadud number omakorda 365. Nii võib ikka päris suure arvu saada, eks?
Aga õnneks kõik need seadmed ei tarbi energiat pidevalt.
Näiteks triikraud või teler või elektripliit töötavad mõnikümmend tundi kuus. Küll aga suriseb pidevalt külmkapp. Sellepärast on viimase küljes silt, kuipalju energiat kulub aastas ja millisesse energiaklassi see kuulub.
Kahtlemata on oluline masina kasutegur. See näitab, kui palju energiat muutub kasulikuks tööks. Näiteks hõõglambi kasutegur on väga madal, ainult 12%. See tähendab, et ülejäänud energia hajub valguseks muundumata laiali.
Kaasaegsed lambid on juba päris suure kasuteguriga, ligi kolmandik energiast muudetakse valguseks. Näiteks laualambid, mis veel paarkümmend aastat tagasi tarbisid 40–60 W, saavad nüüd hakkama 11 W. Tulevikus võib ühe praeguse lambi energiaga valgustada ära terve korteri!

Energia säästmiseks on meil kõigil kaks võimalust
Esimene lahendus pole just kõige meeldivam: kasutame vähem soojust ja vett ehk siis elame pimedas ja külmas toas, ei helista, ei vaata telerit, ei sõida autoga ja sööme külma toitu.
Teine lahendus sobiks ehk rohkem: soojustame oma elukoha, vahetame lambid selliste vastu, mis tarbivad vähem elektrit ja annavad rohkem valgust, kasutame uuemaid, väiksema võimsusega telereid, sõidame väiksema, ökonoomsema autoga.

Energiaga katsetamiseks sobib meie kodu väga hästi
Ainult natukene peab olema kannatust, sest tulemused selguvad pikema aja vältel. Pealegi on asju, mida kohe teha ei saa, näiteks kogu maja soojustamine võiks olla tulemuse saavutamiseks kõikide elanike töö.
Oma toas võid sisse seada elektrivõrgu, kus valgusdioodid ehk LED-valgustid töötavad näiteks jalgratta generaatori või päikesepatareidega laetavalt akult. Ise väntad, ise tarbid. Pesumasina jaoks jääb sellest muidugi väheseks.
Raadio seevastu on sul käsigeneraatoriga. Väntad natuke, laed aku ära ja muudkui kuulad.
Väiksema ekraaniga LCD-teler tarbib võrreldes vana ja suure kineskoobiga seadmega hoopis vähe energiat.
Tavaliste lampide vahetamine säästuvõi kompaktlampide vastu annab suure elektrienergia kokkuhoiu. Kõik kompuutrid ja muud tarbijad võib ööseks täiesti välja lülitada, nii ei tarbi need ooterezhiimil varjatult energiat.
Vaata ka kööki, et kohvimasin oleks välja lülitatud.
Radiaatori soojuse reguleerid just parajaks, et ei oleks liialt palav magada. Kui need tööd on kõik tehtud, võid rahus maga ma minna.
Vähese vaevaga saab kodus suure hulga energiat kokku hoida. Energia kõrge hind tekitab meis kõigis natukene hirmu, aga seda kiiremini tegeletakse uute, energiasäästlike seadmete loomisega. Sina ja veel paljud teised mõtlete välja ja ehitate selliseid seadmeid, mis koguvad energiat ja töötavad selle abil, kui vajadus tekib.
Pane tähele, et sinu katsed mõjuvad kodustele tugevalt – ühed hakkavad vaidlema, teised harjuvad pikema aja jooksul sinu soovide-käskudega. Teiste käsutamine ei ole meie katse eesmärk. Selleks on hoopis arusaamine, et masinad ise peaksid kontrollima oma energiatarbimist ehk siis energia säästmine oleks nende ülesanne.

Siinkohal mõned ideed energiasäästumasinate leiutamiseks:
Mobiiltelefon peaks end laadima ise, miks mina pean seda tegema!
Kellad, taskulambid, pleierid peavad ise ennast laadima.
Valgustid võiksid kogu lambivalguse suunata sinna, kuhu tahan.
Kodune energiasäästu peajuhtimispult võiks minuga viisakalt rääkida ja soovitusi jagada.
Head väljamõtlemist!



Aare Baumer
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet