Juunikuu alguses kerkis Tartus Raekoja platsile hiiglaslik lava ja rida pinke. Ümber kupatuse püstitati aed, millest läbi vaatamine sama hea kui võimatu. Alguses käisid aia sees Webberi menumuusikali “Evita” proovid, hiljem etendused. Muusika ja laulutekstid kostsid tänavail kõndijaile kenasti kätte, liikumise nägemiseks pidid piletita plangutagused tõsisemat vaeva nägema.

Siis tuli ühele naljahambale hea mõte –raeplatsil on ju võrgukaamera üleval! Pole muud, kui roni aadressile www.ilm.ee, klikka Tartu kohal ja ongi pilt käes, muusikat kuula aknast.
“Internet on täis tekstipõhist
materjali,” selgitab www.ilm.ee üks autoritest Gennadi Skromnov . “Aga inimene tahab ka pilti
saada. Ja viiteid, kust veel infi hankida.”

Portaali idee on lihtne. Anda inimesele kiiresti olulist informatsiooni ja suunata ta asja edasi uurima.
“Neti-inimene on
pealiskaudne,” tunnistab Gennadi, “rohkem
kui A4-suurust teksti ta lugeda ei suuda, sa pead talle informatsiooni kontsentreeritult
kätte andma.”
Neti-inimene pole kaugeltki
rumal, on Gennadi kindel. Kui tal inf olemas, saab ta edasinuputamisega juba ise hakkama.
“Ma tahan, et inimene läheks edasi ja mõtleks midagi välja, katsuks leida resultaate!”
Mõtlemine on töö, millesse Gennadi investeerib.
“Välja mõelda on sitaks! Ja kihvte asju,” prahvatab ta. Ja õpetab aju kasutamise rasket
tööd: “Järelemõtlemiseks peab aega olema, kaheksatunnine kutsutöö seda ei võimalda. Kui
ma käiksin kontoris, poleks seda aega, mil ilm.ee-ga tegelda, ma upuksin igapäevaküsimustesse, poleks mahti haududa
järgmist plaani.”