1/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Hispaania kurk, made in Poland

Kui toiduaineid valides on tarbijal võimalik enne ostu sooritamist põhjalikult pakendeid uurida ning vältida lisaja säilitusaineid, siis juurikaleti juures saab otsustuskriteeriumiks kauba välimus, hind ja päritolumaa. Kas aedviljad sisaldavad aga ka taimekaitsemürke,seda me teada ei saa.

Kõik terviseteadlikud inimesed on veendunud, et aedviljad on tervisele kasulikud. Neid tuleks süüa vähemalt viis portsjonit ehk umbes 500 grammi päevas, kinnitab ka Tervise Arengu Instituut. Kuid enamasti ei täpsustata, kuidas ja kus need marjad, puu- ja köögiviljad peaksid kasvatatud olema, et nende tervislikkuses kahtlema ei peaks.
Päritolumaas ei saa alati kindel olla – hinnasildile ja pakendile märgitud riik ei pruugi omavahel klappida. Mul on õnnestunud näha isegi silti kirjaga „Hispaania kurk, Poola”.
Kas päritolumaa põhjal on üldse võimalik mingeid järeldusi teha? Eesti Maaülikooli professor Anne Luik ütleb, et mida Kesk-Euroopast lõuna poole, seda kindlam võib olla, et pestitsiidijäägid on sees. Lõuna-Euroopa ja Põhja-Aafrika toodangu puhul võib olla peaaegu 100% kindel, et aedviljad sisaldavad kemikaalide jääke.
Marit Võsaste viitab oma bakalaureusetöös (EMÜ 2006) teaduslikele uuringutele, mis on tuvastanud taimekaitsevahendite kahjulikku mõju inimese tervisele. Et mürkide söömine tõstab vähiriski, sellest oleme kuulnud, aga et see avaldub ka hormonaalsetes häiretes ja DNA-kahjustustes, teame vähem. Hirmutav on teada, et taimekaitsevahendid võivad olla ka neuroloogiliste haiguste sagenemise põhjuseks. Võrreldes 70ndatega on 90ndatel dementsusse haigestumine meeste seas paljudes riikides enam kui kolmekordistunud. Tavaliselt ei järgne kemiseeritud vilja söömisele kohe mingit reaktsiooni, probleemid võivad ilmneda alles aastate pärast, kui inimene sööb igapäevaselt intensiivpõllumajandussaadusi, sest jääkidel on omadus organismi ladestuda. Võsaste tööst selgub, et pestitsiidijäägid kanduvad edasi ka emalt lootele ning neid saab laps ka rinnapiimaga.

Viinamarjad ja tsitruselised on eriti saastunud
Veterinaar- ja toiduameti andmetel sisaldasid 2006. aastal analüüsitud viinamarjadest, mandariinidest, apelsinidest ja sidrunitest peaaegu kõik proovid mürgijääke, vaid üks Itaalia viinamarjade proov oli ilma. Enamasti jäid jäägid küll normi piiresse, kuid üle kehtestatud normi leiti taimekaitsevahendite jääke siiski kahest Hispaania mandariini proovist.
Aastal 2007 oli 18 proovist ülenormatiivseid 4. VTA andmetel on tsitruselistest võetud proovidest leitud tavaliselt 2–3 pestitsiidijääki.

Eestis kasutatakse üha rohkem mürke
Eestimaise toodangu hulgas on puhtaid puu- ja juurvilju ehk n-ö puhtaid proove alati rohkem olnud kui välismaise kauba osas. Samas teeb murelikuks asjaolu, et taimekaitsevahendeid on Eestis üha rohkem kasutama hakatud. Taimetoodangu inspektsiooni andmetel müüdi 1997. aastal taimekaitsevahendeid 199 tonni, 2006. aastal juba 466 tonni. 2007. a numbrid näitavad siiski väikest langustendentsi (459,9 t). Statistikaameti samalaadseid tabeleid uurides vaatavad vastu palju suuremad numbrid – 2007. aastal kasutati taimekaitsevahendeid 897,9 tonni ja kahenemistendentsi pole. Erinevus tuleb sellest, et statistikud arvestavad kokku kogu põllumeeste poolt aasta jooksul kasutatud preparaatide koguhulga, ka selle, mida põllumees on varasemal ajal ise välisriigist sisse toonud.
Statistikaameti andmetest lähtudes selgub, et Eestis kasutati üle-eelmisel aastal 1,09 kg taimekaitsevahendeid haritava maa hektari kohta Belgias ja Hollandis kasutati näiteks üle 10 kg hektari kohta.
Kuigi meie põldude kemiseerimine jääb Lääne-Euroopale kõvasti alla, pritsitakse Anne Luige sõnul meil näiteks kartulit viimasel ajal üsna intensiivselt, eriti lehemädaniku tõrjeks. Ka analüüsid näitavad, et kartulis võivad jäägid sees olla.
VTA andmete kohaselt analüüsiti 2007. aastal eestimaisest toodangust kaalikaid, kartuleid, lillkapsast, porgandeid ja punapeete. Kokku võeti 43 proovi, millest 33 (77%) osutusid puhtaks. Lillkapsa ja punapeedi proovidest ei leitud jääke üldse. 26 kartuliproovist leiti jääke kuues (23%).

Umbrohutõrjevahendi jäägid
Ligi kolmkümmend viis aastat tagasi turule ilmunud glüfosaatidel baseeruvaid umbrohutõrjevahendeid reklaamiti pikka aega kui keskkonnale ja inimesele täiesti ohutuid. Kuid 90ndate alguses hakkasid ilmuma esimesed teaduslikud artiklid, mis näitasid, et glüfosaatidega kokku puutunud põllumajandustöötajatel on suurem risk haigestuda vähktõppe. Ajakirjas Chemical Research in Toxicology (dets 2008) ilmunud artikkel räägib Prantsusmaal Caen’i ülikoolis inimrakkude peal tehtud katsetest, mis näitavad, et glüfosaatidel baseeruva umbrohutõrjevahendi Roundup jäägid võivad põhjustada raku- ja DNAkahjustusi, isegi platsenta- ja embrüorakkude hävimist. Selgus seegi, et Roundup‘i koostises olevad abiained mitmekordistavad toimeaine toksilisust. Ka Eestis on glüfosaatidel põhinevad umbrohutõrjevahendid kasutusel ja vabalt kättesaadavad, kusjuures nende kasutamine on pidevalt tõusuteel olnud. Praegu on see maailmas enimkasutatud herbitsiid. Vastavalt taimetoodangu inspektsiooni andmetele on Eestis hetkeseisuga turule lubatud 24 glüfosaatidel põhinevat umbrohutõrjevahendit (võrdluseks: 2006. a oli neid 14).
Kui osade taimekaitsevahendite jäägid hävivad kuumtöötlemisel, siis Anne Luige sõnul ei lagune glüfosaadid keetmisel ega küpsetamisel ja need on ka üsna püsivad – näiteks lihas või teraviljas võivad säilida kuni aasta. Kuigi sageli öeldakse, et me saame glüfosaadijääke väga väikeses koguses, oleme siiski sellele kaduvväikesele kogusele krooniliselt allutatud. Eestis veel glüfosaatide jääke ei määrata. „Glüfosaatide analüüsimeetodiga tege leme koos Tartu Ülikooli Katsekojaga. Loodame sellel aastal esimesi tulemusi saada, kuigi analüüsimeetodid on väga keerukad, kaod on suured,” kommenteeris olukorda põllumajandusuuringute keskuse jääkide ja saasteainete laboratooriumi kvaliteedijuht Merike Toome.

Aedvilja mürgikokteil
Taimetoodanguinspektsiooni andmetel on Euroopas kasutusel ligi 1000 erinevat taimekaitsevahendi toimeainet, Eestis umbes 130–140.
„Me saame neid jääke küll väikeses koguses, kuid süües erinevaid toiduaineid ja toitudes mitmekesiselt, saame pidevalt mitu jääki korraga ja pole teada, kuidas meie organism sellele reageerib,” kahtleb prof Luik ka piirnormidesse jäävate jääkide ohutuses.
Hea uudisena tasub mainida, et Euroopa Parlament keelustas selle aasta esimesel istungil eriti ohtlike pestitsiidide kasutamise. „Keelatakse ära ained, mis on genotoksilised, kantserogeensed, paljunemisvõimet või sisenõresüsteemi kahjustavad; või mis on püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised; või mis on väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad,” seisab uroopa Parlamendi kodulehel.

Sööge Eesti õunu
2006. aastal tehti Eesti Maaülikoolis Eesti ja importõunte võrdlus, mille käigus määrati ka pestitsiidijääkide olemasolu. Ulvi Moori esitatud andmetest selgub, et ühestki testitud kodumaisest õunast jääke ei leitud, kuid näiteks Hispaania ´Star Krimsonist´ leiti koguni 7 erineva toimeaine jääki, Brasiilia ´Fuji´ sisaldas 5 erinevat jääki.

Marketi asemel turule
Et kindel olla sisse söödava tervislikkuses ja keskkonnasõbralikkuses, tuleks võimalusel ise näpud mulda pista ja oma juurikad ise kasvatada või hankida mahetooteid. Mina usun pimesi (analüüse pole ju tehtud), et väiketootjad ei kasuta või kasutavad kemikaale vähem kui suurtootjad. Olen oma kodu lähedal turul ristküsitlenud üht väiketalunikku, kes väidab, et mürkide kasutamine oleks tema jaoks lisakulu, isegi kartulimardikad korjavat nad käsitsi ära. Lõpuni kindel ei saa aga milleski olla. Kõik, mis seevastu marketist ostad, tuleb igal juhul hoolikalt pesta ja kõik mis kannatab, koorida. Prof Luik soovitab toituda vastavalt aastaajale – suvel süüa seda, mis aias kasvab ja talvel seda, mis salves, purgis ja sügavkülmas.

Mürgijääkide seiretulemused
2007. aastal võetud 128 proovist lausa 104 sisaldasid erinevaid taimekaitsevahendite jääke, kokku 70 erinevat ainet. Kusjuures 9 proovi sisaldasid jääke üle piirnormi. Ülenormatiivsed tulemused saadi viinamarjadest, virsikutest, pirnist ja ananassist. Kui võrrelda neid tulemusi aastate tagusega, selgub, et jääke sisaldavate proovide osakaal on küll tõusnud, kuid ka aastate lõikes kõikunud – kui 1998. aastal oli puhtaid proove 63%, siis 2007. a oli neid üksnes 19%. Selline suur erinevus ei tulene otseselt sellest, et 1998. olid aedviljad poole puhtamad – osalt võib selle kirjutada analüüsimeetodite täiustumise arvele. 2007. a tulemused on nii drastilised tõenäoliselt ka seetõttu, et uuritud on peamiselt nö riskigruppi kuuluvaid vilju ja eestimaise toodangu osakaal on väike. 2006. a oli PMK andmetel näiteks puhtaid proove pea 58%. Üks on selge – tarbija seisukohast ei võimalda nende protsentide teadmine poes teadlikumaid valikuid teha. Seire tulemused peaksid olema detailsemalt avaldatud: mis riigi viljad mida sisaldavad.

Huvilisele: Põllumajandusuuringute keskuse (PMK) kodulehelt on võimalik lugeda seiretulemusi kuni 2006. aastani. Alates 2007. aastast on taimekaitsevahendite jääkide seire organiseerijaks ja aruannete koostajaks veterinaar- ja toiduameti toidujärelevalve büroo.



Gunnel Koba
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet