2/2009



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

raamaturott
Kogu kodutee. Lugusid ühelt Aafrika looduskaitsealalt

Brookey Peek
Inglise keelest tõlkinud Liisi Ojamaa
Kirjastus Varrak, 2007, 280 lk

„Kogu kodutee“ on põnevate tähelepanekute ja õiglase suhtumisega humoorikas lugu tavalistest Aafrika loomadest. Richard ja Bookey Peek ostsid ühe Eesti valla suuruse kurnatud maalapi Zimbabwes ning rajasid sinna looduskaitseala. Raamatu põhitegelane, tüügassiga osteti tavalisest poest, tšekile kirjutas müüja: toidukaubad – 100 dollarit. Tundub üllatav, et loomi võib Aafrikas nii lihtsalt soetada, pakkumine on tohutult rikkalik. Aafrikas lihtsalt on nii ja hinnangut raamatus sellele ei anta. Ka mustanahalised pargitöölised elavad oma tavade järgi ning autor võtab seda kui paratamatust, jäädes kohalike suhtumise osas loodusesse kõrvaltvaatajaks.
Enamasti, kui keegi kirjutab loomadest, püütakse neid loomi näha inimestena. Brookey Peek poogib samuti oma tüügasseale igasuguseid inimlikke jooni külgi, kuid teeb seda teadlikult, humoorikalt. Richard Peek on elukutseline pargivaht, tunneb loodust erakordselt hästi ning kirjeldab loomade käitumist minu arvates ausalt. Leitud linnupesa näevad nad asustatuna vaid korra. Teiseks korraks on pesa tühjaks tehtud, sest alati on olemas keegi, kes märkab inimese ehmatatud lindu õhku tõusmas. Äkiline lend reedab pesa asukoha mõnele röövlinnule või loomale.
Karjaloomad ei ole võimelised muudeks suheteks, kui karjas ette nähtud, üksi jäädes on nad erakordselt saamatud, mistõttu näivad mõned sõralised üpris juhmid – jällegi teadlik inimesepoolne hinnang. Kui loom suudab Aafrika konkurentsis elada, on ta tegelikult vägagi võimekas.
Raamatus ei püüta kedagi ümber kasvatada, kuid siiski jääb kõlama suhtumine, et metsalooma ei ole hea kodus kasvatada. Peekid püüav ad kõiki oma asukaid taas „metsistada“, samas näitavad, et looma on erakordselt raske inimesest lahutada. Kodus elav loom peab inimesi oma karjaks ega taha mingil juhul teiste omasuguste juurde minna.
Ega tüügassiga arva, et tema on samasugune näotu ja suurte kihvadega elukas nagu aia taga liikuvad liigikaaslased. Tema on kasvanud koos kahe labradoriga ning peab mõistagi end samuti labradoriks. Meil otsivad samuti karjast väljatõugatud metssead inimese lähedust. Metslooma võib kodus pidada ainult sel juhul, kui ollakse valmis elama looma reeglite järgi.



Jaanus Remme, molekulaarbioloog
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?