3/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kivisõprade meelispaiku paeses Põhja-Eestis

Kel silma, sel kauneid kivipaiku kõik kohad täis. Silmitsedes kõrvalolevat kivileiukohtade
geoloogilist kaarti paelasundi avamusel, näeme, et sinna mahtus vaid väike valik paljandeid. Ainuüksi asendi alusel võime jagada need mereäärseteks ja sisemaiseteks.

Karjäärid ja pankrannik

Mereäärsed on looduslikud paljandid.Kõigepealt suursugune pankrannik, mida meri vormib tuulte ja tormide tekitatud murdlainetuse toimel, tuues igal aastal kevadeks randa mõndagi uut. Eriti kevadeti on pankadele minna põnev, kuna sügis-kevadiste tormide tagajärel on murdunud eri suuruses paekivitükke.

Sisemaised leiukohad on enamasti inimtekkelised: kivimurrud, pae- ja kruusakarjäärid, põldudelt kokkuaetud kivikuhilad, teede äärde ja madalatele maadele kaevatud kraavid, inimkätega laotud kivimüürid. Kas kivistisi tohib välja raiuda? Enamikule kivisõpradest on paekivis kõige enam huvipakkuvad kivistised ja meil ongi vabadus lainete ja varingute toimel tekkinud lahtisest materjalist kive kaasa võtta. Ning suures osas sisemaistes kunstlikes paljandites on lausa vabadus koksida ja kollektsioneerida, mida soovid. Ent kui liigume mereäärsetes leiukohtades, on igale külastajale oluline teada, et kogu mererand ja pankrannik, samuti lademete, kihistute ja kihistike tüüp-paljandid ehk stratotüübid on looduskaitse all. Siit võtame kaasa ainult lahtisi tükke. Kivistised, mis on osaliselt paekihtides väljaprepareeritud, ahvatlevad küll välja raiuma ja kaasa võtma, ent selline tegevus on kaitsealustes paljandites rahvusvaheliste seadustega keelatud. Nende vastu tõsine loodusesõber kunagi ei astu. Ka teadusuuringuteks vajavad asjatundjad eriluba. Uued leiud Kivileiukohtade kaarti koostades mõtlesime kõige enam kivististele ja elujälgedele. Siin tuleb olla kivi tõelise sõbrana hooliv ja armastav uudsete leidude väärtustamisel – kunagi ei tea ette, mis on tuntud, mis esmasleid. Hästisäilinud tervete kivististe seas võib leiduda haruldusi, mida teadus seni ei tunne, seepärast paneme südamele – kaasavõetud käsipalal võiks üles märkida leiukoha, kuupäeva ja leidja. Ning vajadusel konsulteerida asjatundjate-paleontoloogidega TTÜ geoloogia instituudis või TÜ maateaduste instituudis, selgitamaks selle teaduslikku väärtust, uudsust, ainulaadsust või tavakordumist. Asjatundjad võivad enamasti anda leiule nime ja huvitavat teavet nende tekkimise ja nende eluvormide kunagise eluviisi kohta.



Rein Einasto, Paevana
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet