4/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Eesti pühapaigad
Pühajärv – Maavalla süda

Püha Pühajärv elab eestlaste keeles ja meeles. Tema kaunis vägi toob igal aastal oma maalilisele kaldale ja veele kümneid tuhandeid inimesi. Seame sammud nende jälgedes ja püüame leida järve pühaduse lätteid.

Hiljuti võis ajakirjandusest lugeda, et Austraalia valitsus kavatseb keelata ronimise oma põlisrahva kõige pühamale kõrgendikule – punasele Uluru- Kata mäele. Lõpuks on ka valge inimene hakanud mõistma, et püha paik vajab rahu ja austust ning selle hoidmine on otseselt seotud inimlikkuse hoidmisega. Loodusega koos olla ja inimeseks jääda pole teisiti võimalik.

Eestis leidub sadu põliseid hiiekohti ja tuhandeid üksikuid vaimselt tähtsustatud kive, allikaid, puid, saari ja muid looduslikke kohti. Me nimetame neid looduslikeks pühapaikadeks. Need pühapaigad on loodus loonud. Inimene üksnes hoiab ja kasutab neid ettevaatlikult.
Rahvapärimuse põhjal on looduslikud pühapaigad pälvinud meie kui põlise loodusrahva sügavat ja sooja poolehoidu ning austust. Püha tähistab midagi erilist, haruldast, väärtuslikku, salapärast, vägevat ja ühtlasi ohtlikku. Püha paiga ja ajaga on sageli seotud jumalad, haldjad ja esivanemad.

Pühajärvi on mitu
Mõnikord on püha kivi, puu, mägi või järv tulnud oma kohale mujalt. Maarahvas on väheseid rahvaid maailmas, kelle pärimuses on järved rännanud. Ja mõnigi sellistest järvedest on püha. Eestis on teada kümmekond Pühajärve. Virumaal asuv Mustjärv ehk Pühajärv lendas oma praegusele kohale mõne kilomeetri kauguselt. Põltsamaa lähedal Lustiveres asunud kalarikas Pühajärv lendas aga teadmata kuhu ja jättis endast üksnes nime ja mälestuse. Võimalik, et varemalt on olnud Pühajärv ka Virumaal Varudis, kus madalmaal asus Pühajärve lepiku nimeline pühaks peetud küngas.
Teiste pühajärvede ametlikud nimed on nüüd: Kaali Saaremaal, Leegu Tartumaal, Matsimäe Pühajärv Järvamaal, Parika järv Viljandimaal, Pühamäe Laijärv ja Väikejärv Harjumaal.

Tuntuim – Pühajärv Otepääl
Lendavatest Pühajärvedest kauneim asub muistse Oandi maakonna keskse maalinna Otepää lähedal. Vanarahvas kõneleb, et Pühajärv lennanud oma kohale kaugelt. Kohisev ja välgunooli pilduv järve-pilv seisnud kolm päeva madalal maa kohal. Kui keegi öelnud, et pilv kohiseb nagu meie püha tammik, sadanud see maha ja saanud järveks. Püha tammik jäi järve põhjakaldale ning järve asemel olnud mägedest said saared.
Teist laadi lood jutustavad aga hiidnaisest või Lindast, kelle viis poega sõjas hukka saanud. Viis saart on tema kuhjatud kalmukünkad ning Pühajärv tekkinud leinava ema pisaratest.
Ilmselt on usutud, et vee all elab järverahvas. Kord tulnud järvest hea piimaanniga lehm ja jäänud karja hulka. Seitsme aasta pärast kostnud järve poolt hüüd ja lehm läinud järve tagasi.
Pühajärv on püha. Isegi selle lõunaosast välja voolava Väikese Emajõe nimi (kuni Sangasteni) oli varem Pühajõgi.

Püha paik vajab rahu
Veel 1969. aastal näitas kohalik inimene järve põhjakaldal puhkekodu juures muistse hiietamme kändu.
Järvel teati olevat tervendav võim, talle olevat toodud rohkesti ande ja küllap toimusid seal pühade ajal ka rahvarohked palvused. Järve idakaldal asub Veri- ehk Armuläte. Allikas vaigistab valu ja tervendab. Pärimuse järgi leiavad kustumatu armastuse need, kes leedopäeva öösel lättest hõbepeekriga võetud vett joovad.
Püha tähendab ka puutumatut. Viimasel sajandil ja eriti paaril viimasel aastakümnel, kus inimesed ei oska enam pühas paigas kohaselt käituda, on järv uputanud hulga inimesi ja mõni on purjuspäi vees hullates vigaseks jäänud. Mõnigi inimene on saanud vaid tõsise ehmatuse osaliseks. Tänu vetelpäästele on uppumisest pääsenud üle 70 inimese.
Ehk oleks targem Pühajärve ilust osa saada ilma veekogu ja selle asukate rahu rikkumata?

Järv viie saarega
Vähesed Maavalla järved on niivõrd saarerikkad ja liigendatud rannajoonega. Järve põhjaosas asuvad Sõsarsaared. Nimele vaatamata moodustavad nn saared juba 1684. aasta kaardil ühise saare ja on seda tänapäevani. Lõunapool asub ümara kujuga Kloostrisaar, mida kohalik rahvas on kutsunud ka Kuuse-, Sõõrik- ja Ööriksaareks. Järve lõunaotsas asuvad Suur Lepassaar ehk Pinu- või Innusaar ning Väike Lepassaar.
Järv ja selle ümbrus pakub aset ja toitu paljudele liikidele, millest mõnedki on haruldased. Siin kasvab näiteks kaitsealune balti sõrmkäpp, karvane maarjalepp, sulgjas õhik ja ungrukold. Hea õnne korral võib kohata jäälindu ja saarmat.

Pühajärv kunstis
Järve rannalt või ümbruses asuvatelt mägedelt avanevad kaunid vaated kosutavad hinge ja täidavad inimese meeldiva värske jõuga. Paljud Eesti loojad on seda väge maalidesse, luuletustesse ja heliteostesse püüdnud. Pühajärve hakkasid maalima juba baltisakslased, kuid Eesti maastikumaali armastatumaiks paigaks sai see 20. sajandil. Jaan Koort, Konrad Mägi, Eduard Wiiralt, Elmar Kits, Johannes Uiga ja väga paljud teised kunstnikud on Pühajärve lõuendile püüdnud. Kõnekas on, et 1939. aastal tellis Vanemuise teater Villem Ormissonilt järvest 10 ruutmeetri suuruse maali. Pühajärve on sedavõrd palju kunstis kujutatud, et paari aasta eest anti selle ainetel koguni välja raamat „Maalitud Pühajärv”.
Järgmises loos läheme vaatama Harjumaa Saula Siniallikut. Kas teadsite, et Sinialliku hiies asuvad kõrvuti sinine, must ja valge allikas?



Ahto Kaasik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet