4/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

raamaturott
Armastatud Afganistan

Õnne Pärl
Raadi Duo
Tartu 2008
159 lk

Tundub olevat eriti õige hetk mainida Õnne Pärli, kaks aastat Afganistanis veetnud ajakirjaniku raamatut, just nüüd, juulis 2009. Miks? Sest just juuli 2009 on liitlasvägedele olnud kõige ohvriterohkem alates sissetungist Afganistani 2001. aastal (pärast rünnakut New Yorgi kaksiktornidele). Britid on kaotanud Helmandi orus pealetungioperatsiooni Pantriküüs käigus kuuga kakskümmend meest ja peaminister peab rahvale põhjendama aktsiooni jätkumise vajalikkust. Just sealt, mägede, kõrbete ja viljakate jõeorgudega Helmandist, Pakistani ja Afganistani piirialadelt vallandus rünnak USAle – ja see pahanduse pesa, mis ähvardab ka Euroopat ja kogu maailma, tuleb laiali lüüa (umbes nõnda võiks kokku võtta poliitikute ja kindralite jutu).
Õnne Pärl ei ole Afganistanis liikunud kuulivestiga ja ei ole Kalašnikovi vaenuliku valangu all liiva viskunud – ta vastandab end oma raamatuga rõhutatult sõjapidamisele ja seab kahtluse alla ka liitlasvägede missiooni kui sellise. Ta on soovinud ja tal on õnnestunud end poetada afgaani rahva hulka, ta on õppinud üht Afganistanis kõneldavat, dari keelt – ja tema rännakumuljed pärinevad mitte rahutusest lõõmavast lõunast, vaid rahulikumast põhjast ja Kabuli ümbrusest.
Õnne Pärlile on afgaan külalislahke sõber ja ainuke (ka mitte tema, vaid tema abikaasa) vigastus pärineb komistamisest USA saatkonda ümbritsevatesse okastraatidesse.
Afganistan köidab, sinna tahaks alati tagasi, ja see, mis seal sünnib, on alati tohutult huvitav – ning Õnne Pärli kirjapandut on põnev lugeda. Mitte üleliia blogilik, läheb süvitsi, kõneledes Afganistani alade kultuuriloost, ja on meeldivalt kommenteeritud (siinkohal kummardus toimetaja Jaan Isotammele).
Kui nüüd küsida nii, et olen lugenud seda, ja mida võiks samast sõbralikust afganistani helistikust veel lugeda? Siis ehk kõigepealt mitte meie sõjameeste Mario Meriranna ja Alar Niguli põnevaid päevikuid, vaid Tiit Pruuli, Jaan Tätte ja Jaanus Plaadi raamatut „Inimnäoline islam“.

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet