6/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Reisikiri
Poruni põlismets kutsub

Tagasi metsa, kus oldud üle veerand sajandi tagasi
Kui tänavu oktoobri keskel Poruni jõe kallast pidi allavoolu sammun, meenub tahtmatult esimene tulek sellesse metsa. Ligi kolmkümmend aastat tagasi sai siiakanti seigeldud liinbussidega ning viimased kümmekond kilomeetrit kõnnitud jala. Piirkond oli juba siis looduskaitse all, kuid tähistatud matkarajast nagu praegu võis vaid unistada. Lähima küla elanikud nimetasid seda laant Boroni või Borovnja metsaks. Siinsed kohanimed on tihti kakskeelsed, sest sajandeid on külades elanud vene-eesti segakogukond. Esimesest korrast sööbisid meelde ukerdamine puuderägas, laialt üleujutatud ja tihti läbimatud löntsikud Poruni alamjooksul. Jälgisime tookord kaua valget värvi kalakotkast, kes üleujutatud luha kohal kalu seiras ja aegajalt neid veest tabama sööstis.

Tookordse tuleku üks tähtsam soov oli üles otsida Eesti vägevaim looduslik pärnamets. Lõpuks me selle ka leidsime. Uskumatult palju jämedaid pärnatüvesid mitme hektari suurusel alal. Ka nüüd lähen sellesse metsa ja veedan seal pärnapuid vaadeldes ja pildistades tunnikese. Muidugi ei ole siin kaugeltki kõik puud vaid pärnad. Leidub ka kuuski, haabu, sangleppi, kaski. Kuid selle liigirikka segametsa tähtsaim puuliik on siiski pärn. Raske on siin viibides alla suruda muljet, et see pole mõni metsistunud mõisapark. Kui meie vanades parkides on kõrged ja jämedad pärnapuud tavaline nähtus, siis metsas on need suur haruldus. Pärn kasvab Eestimaa metsades tavaliselt madala ja kõveriku puuna teiste kõrgemate puude varjus. Ei tea Eesti metsades ühtegi teist paika, kus näha nii suurel hulgal vägevate sammastena taeva poole sirutuvaid pärnatüvesid.

Põlismets, mitte ürgmets
Siinset metsa tavatsetakse nimetada Poruni ürgmetsaks. Tõele au andes pole tegu siiski ürgmetsaga. Ürgmetsa, inimesest täiesti mõjustamata metsa pole Eestis meie päevil säilinud mitte kusagil. Ehk on Eestile lähim ala maakeral, kus ehtsaid ürgmetsa jäänuseid leidub, mõned piirkonnad Siberis. Ühte sellist tean Kesk- Siberis Baikali looduskaitsealal.
Vanad metsad Eestis, mis tavakujutluses võivad tunduda ürgmetsana, saavad olla kas loodusmetsad või põlismetsad. Loodusmets on vana mets, kus pole näha raieid, kände, kraave ega muid kaugelt silma hakkavaid inimtegevuse jälgi. Hoolikamalt uurides võib seal ometi avastada mõne sammaldunud kännu, kinnikasvanud kraavijupi või muu märgi inimese ammusest toimetamisest. Kui loodusmetsas kustuvad ka viimased jäljed inimesest, saab sellest põlismets. Sellise pikka aega omapäi arenenud metsa kindlad tunnused on eri aegadel mahakukkunud tüvede rohkus ning metsa kõrguse, vanuse ja liigilise koosseisu suur vaheldusrikkus. Eesti põlismetsad on mitmete seene-, putuka- ja taimeliikide kodu, neid tavalises majandusmetsas ei leidu. Just selliste liigirikaste metsade hulka kuulub ka Poruni põlismets. Näiteks paistab siin puudel sulgjat õhikut, kaunite korrustena kasvavat sammalt, mis saab kasvama hakata üksnes ligi sajandivanustel tüvedel.

Poruni jõe suudmelt paistab Venemaa
Nüüdne tähistatud Poruni matkarada juhatab ligi viis kilomeetrit piki jõekallast allavoolu. Enne Narva jõkke suubumist taltub muidu rutakas ja kõrgete kallastega Poruni jõgi laisaks ja aeglaseks. Rohkem kui pool sajandit tagasi, 1956. aastal, kui Narva jõele ehitati elektrijaama tamm, tõusis nii Narva kui Poruni veetase ning jõgede madalamad kaldaosad ujutati üle. Vee alla jäi ka metsa. Selle viimased tunnistajad on laiast veteväljast välja küünitavad üksikud ammusurnud tüvede valgeks pleekinud tüükad.
Viimaks oleme paigas, kus Poruni suubub Narva jõkke. Narva jõepind on siin tohutult avar, võib-olla oma pool kilomeetrit. Jõe keskel on näha piklikud metsaga kaetud saared, vastaskaldal ühtlane metsamüür. See mets kuulub juba Venemaale. Jõevaade on uhke, suisa mitte-eestilikult suurejooneline.
Narva jõgi on olnud Eesti-Vene piiri tähistaja pikki sajandeid. Kunagi aastatuhandeid tagasi elasid mõlemal pool jõge meie keelesugulased vadjalased. Kuid kui Peipsi-tagustele aladele jõudsid lõunapoolt slaavi rahvad, hakkas Narva jõe idakaldale sugenema aina tihedamalt vene asustust. Jõe läänekaldal jäi asustus kuni tänase päevani märksa hõredamaks, sest harimiskõlbulikku maad leidub siin ainult jõe lähistel. Narva jõest kaugemal laiub suur soode ja metsadega väga hõreda inimasustusega ala, mida tuntakse Alutaguse nime all.

Poruni on Alutaguse meelitavamaid pärleid
Alutagust on mõnikord nimetatud Eestimaa Siberiks. Lihtsalt öeldes tähendab see, et kui enamik Eesti metsadest kuulub kindlasti Euroopa segametsa vööndisse, siis Alutagust peavad mitmed loodusteadlased okasmetsade alaks, mida võiks lugeda pigem kokku kuuluvaks meist idaja põhjapool laiutava hiiglasliku okasmetsavööndi ehk taigaga. Sõna „taiga” on pärit altai keeltest ja tähendas algselt üksnes Siberi okasmetsi. Praegu tähistavad loodusteadlased tihti sama sõnaga aga kogu maakera põhjapoolkera okasmetsi.
Alutaguse okaspuurohketes metsades on alati elanud ka tüüpilisi taiga taime- ja loomaliike. Suurulukitest näiteks põtra ja karu. Ka möödunud sajandi neil aastakümneil, kui nood uhked loomad mujalt Eesti metsadest kadunud olid, jäid Alutaguse laaned põdrale ja karule ikka kindlaks kantsiks.
Ajaloolise Alutaguse kihelkonna idapoolses osas laiuvad ulatuslikud loodusmaastikud, millele võrdset mujal Eestis ei leidu. Peaaegu otse Narva jõe kallastelt saab alguse Eesti suurim, Puhatu soostik. Kohe Puhatu soostikust läänepool algab teine soode ala – Agusalu. Väärtuslikumad osad mõlemast soostikust on praeguseks võetud looduskaitse alla. Inimasustus on selles piirkonnas tõepoolest sama hõre kui Siberis. Soosaartel ja -servades leidub siinseal uhkeid põlismetsi, mida kirves väga harva puutunud. Kuid uhkeim põlismetsadest on siiski Poruni. Siia, sõnajalgadest palistatud kõrgetele jõekallastele vägevate pärnapuude alla peab pärast tänast retke ikka tagasi pöörduma!



Hendrik Relve
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet