2/2002



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

ARTIKLID
Sulawesi saarel elavad ainulaadsed loomad. Inimesed ka.

Tiit Hunt
Kahe aasta eest käis kaks Eesti loodusfotograafi Sulawesi saarel ja Tais. Tiit Hunt ja Tõnis Haamer läksid sinnakanti eeskätt Sulawesi saare pärast. Mitte seetõttu, et saare nimi kõlab eesti keeles kui kevadine vulin. Vaid sel haruldasel põhjusel, et looduse ja linnustiku poolest on Sulawesi erakordne.

Mitmest vallast kokku kantud. Sulawesi saar on moodustunud mitmest pisikesest saarest, mis miljonite aastate jooksul Aasiast ja Austraaliast kokku triivisid. Sellepärast elab sellel Eestist kolm korda suuremal saarel palju selliseid loomi, keda ei kohta kusagil mujal maailmas. "Nii elab Maa asukatest vaid seal 79 imetajaliiki," ütleb Tiit Hunt. Üks fotogeensemaid elukaid maailmas, suurte silmadega ahvike tontkandlane elab ainult Sulawesi põhjapoolsaarel, ja sealgi vaid kolmes asupaigas. Ja Sulawesil elab siiani koguni inimsööjaid inimesi. Seal liigub ringi ka musti pantreid, tiigreid, india elevante. "Kuid kiskjatest loomadest ohtlikumad on ülikiired autojuhid," kinnitab Hunt, "ning salakütid, salametsaraiujad ja salakullaotsijad. Valgel mehel pole nende käest kerge eluga pääseda." Siiski pääsesid Hunt ja Haamer – võib-olla tänu nimemaagiale – mitte ainult saarelt eluga tulema, vaid ka selle kõige ohtlikumatesse paikadesse, kuhu isegi kohalikud teejuhid läheneda pelgavad. 200 miljonit aastat tagasi, kui dinosaurused veel Maal möirgasid, hakkas tollane superkontinent Gondvana tükkideks pudenema. 100 miljoni aasta eest eraldus nüüdne Austraalia ühestükkis Uus-Guinea ja Sulawesiga Antarktikast ja reisis aegamisi põhja, kandes endal kui hiiglaslikul Noa laeval algimetajaid, arhailisi linde ja õistaimi. Läks veel 60 miljonit aastat, ja Lääne-Sulawesi murdus lahti Borneost. Seejärel rebis end Uus-Guineast lahti Ida-Sulawesi ja ühines oma läänepoolse sugulasega. See painutas põhjapoolsaare peaaegu täisnurga alla muu saarega. Elav geoloogiline tegevus käib Sulawesil siiani. Selle eest hoolitsevad 11 vulkaani, nende nõlvalõhed ning kuumaveeallikad. Ja maavärinad.

Püha mao jahil. Meie fotograafid jahtisid oma kaameratega ka elevante, ent asi kukkus välja nõnda, et pimedas dþunglis tuli hoopis londiliste eest ära joosta. Ka must panter oli väidetavasti liikunud meeste ööbimispaiga ümber, aga ikka öösel. Musta pantrit öösel eriti ei näe. "Muret tegi, et meile dþunglisse kaasa antud teejuht ei osanud sealsete inimeste keelt, ja nõnda anti talle kaasa kiri, mida meie lugeda ei osanud," meenutab Hunt, "vahel tekkis tunne, et kirjas oli soovitus meid nahka pista." Nahka siiski ei pistetud. Ellu jäädi ka Põhja-Sulawesi pealinnas Manados, kus autode jaoks kehtib piiratud kiiruseks 120 km tunnis. Vahel küll tundus, et tund on seal palju lühem kui meil. "Sulawesi meeste suhe surma on hoopis teisem kui Eestis," ütleb Hunt, "sõidu ajal näiteks on gaas pidevalt põhjas, teeääri palistavad pärjad ja lilled – igas külas jääb peaaegu iga nädal mõni inimene auto alla." Valgel inimesel tuleb dþunglis küll karta mitte niivõrd inimsööjaid – kellele kohalikud külainimesed metsaserva vargsi süüa viivad, et nood ikka rahul oleksid –, vaid näiteks kullaotsijaid, kelle esimene mõte on, et kahvanägu talt ta varanatukese ära rabab. "Ise nad usuvad loomi, näiteks kümnemeetrist madu, keda ühes külas meilegi näidata taheti," pajatab Hunt, "meie sabas moodustus elanikest protsessioon nagu pikk madu, aga püha madu me tema väidetavas urus ei näinud – ja oleks ka suur ime olnud sellise rahvahulga peale teda kohata."



Tiit Kändler
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?