1/2010



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Aastasõõr

Kuigi enamiku eestlaste elulaad erineb suuresti esivanemate omast, oleme jätkuvalt osa loodusest ja mõjutatud selle muutlikest ilmetest. Samavõrra oleme osa oma rahvast. Loodusteaduslike teadmiste süvenemine ei välista kuidagi meie vaimsesse kultuuripärandisse kuuluvate põliste tavade austamist ja järgimist. Pigem vastupidi. Loodusega tundlikus kooskõlas elanud paljude põlvede kogemustest kasvanud pärand annab kodukohale ja maailmale meiegi jaoks sügavama tähenduse ning väärtuse.

Uues Loodusesõbra sarjas tutvustame Maavalla kalendrisse valitud pühi ja nendega seotud olulisemaid tavasid ja uskumusi. Siin pole mitte kõik rahvakalendri tähtpäevad, vaid eeskätt need, mille põline tähendus on teada.

RADOKUU
Kõrgemalt käiv päike võib keskpäeval juba palet soojendada ning õhtud venivad sinakate hangede kohal pikemaks. Talv on ometi täies jõus. Radokuud loetakse koos süda kuuga aasta üheks kõige külmemaks ja kõvemaks ajaks. Kõval (ka kuival, kalgil) ajal tehtud või alustatud asjad jäävad püsima, ei rikne ega lagune kergesti. Vanasti tehti sel ajal laeva, maja ning muud tarbepuitu.
Maakeeli on kuul mitmeid nimesid: radokuu, radukuu, helmekuu, tõine kuu, soesõidukuu, hundikuu ja kirbukuu. Kirikukalendrist on pärit nimed nagu: küündlapäävakuu, küünlakuu, küündlakuu, küündlekuu, küinlakuu, küinglekuu, vastlakuu ja lihaheitekuu.
Eestis ametlikult kasutusel olev veebruar pärineb Rooma kalendrist ning on pühendatud jumal Februusile.

Kanepis on kõneldud:
Kõige kuivem aeg on siis, kui küünlakuu kolme päeva vanune on, siis on kõige parem puuraiumise aeg. Ehituspuud ei mädane, peavad kaua vastu, põletispuud annavad valusa tule. Kõik puud üldse, eriti tarbe- ja ehitispuud, tulevad kuival ajal võtta, s.o vana- ehk ka noorekuu viimasel veerandil. Kui aga küünlakuu kolme päeva vanune, siis maksab ainult kolm korda kirvesilmaga puud vastu koputada ja puu kuivab ära.

Radokuu pühad 02.02.
Pudrupäev poolitab
inimese toidu. Külma süda on lõhki. Selle päeva päike annab naistele head tervist. Pudrupäev on naiste püha – naised käivad külas, mehed teevad koduse töö. Saartel, Lääne ja LõunaEestis juuakse tervistavat küünlapuna – punast jooki või lihtsalt õlut. Kindlasti keedetakse tanguputru.
09.02. Luuvalupäeval
ei tohi tööd teha ega end palju liigutada, muidu vaevavad luudliikmed kogu järgmise aasta. Ka magatakse sel hommikul kauem kui muidu, et kosutada tervist. Kui sel päeval lammast niita, kasvab tal kare vill.
16.–17.02. Kihlakud (liugupäev ja tuhkapäev). Liugupäeval (16.02.) on keelatud naistetööd. Käiakse liugu laskmas: mida pikem liug, seda parem. Keedetakse seajalgu ubade ja hernestega. Kui sel päeval juukseid lõigata, siis kasvavad need hästi. Tuhkapäeval (17.) seevastu ei tohi üldse juukseid kammida. Tuhkapäeva külalistele (eriti naistele) visatakse tuhka või soola jälgedesse, et nad kärbseid või nõidust ei tooks. Nüüdsest ei võeta enam toas tuld üles.

URBEKUU
Urbekuu jooksul ilmuvad meie loonas selged kevade märgid. Valget aega saab pimedast rohkem, päike muutub soojaks, lumi ja jää taanduvad, naasevad mitmed rändlinnud ja taimed tärkavad.
Maakeeles kutsutakse kuud: urbekuu, kevadekuu, hangekuu, helmekuu, linnukuu, kassikuu (kasside jooksuaeg). Kirikukalendrist on laenatud nimed: puassukuu, poassukuu, paastukuu, vastlakuu, lihaheitekuu ja lihavõttekuu.
Põliste nimede tähendusi: urbekuul puhkevad urvad, linnukuul saabuvad esimesed rändlinnud, kassikuul algab kasside jooksuaeg.
Urbekuu ilmasid on pandud hoolega tähele, sest need ennustavad eeloleva kevade ja suve ilmasid ja saaki.

Kui märtsikuul päevapaistesed ilmad on, siis on suvel ilus kuiv heinaaeg.
Vaskjala

Kui paastukuus müristab, tuleb suve kuiva.
Pühalepa

On lepad kevadel märtsikuus tugevaste urvas, siis saab sel aastal suur rukkiviljasaak olema, on aga väha urbasid leppades, saab rukkiviljasaak veike olema. Selleperast ütlesivad vanaaegsed majapidajad ikka märtsikuus oma pererahvale: „Sööge ja jooge, sel aastal saab lieba.” Ehk jälle: „Hoidke liia raiskamise eest, sel aastal jääme ilma leivata.”
Vaivara

Urbekuu pühad
09.03. Sirgupäev.
Sel päeval pööravad 40 lindu nokad kodu poole ja hakkavad tagasi lendama. Et tiivuliste sõprade kodutee kergem oleks, küpsetatakse neile pisikesi nn paistekakke, mida süüakse ise ja viiakse õue lindudelegi.
10.03. Eidepäev. Ei tohi päeva ajal magada, muidu jääb selg haigeks. Eide ehk paabapäiv on seto naiste püha. Mehed tehku nende eest kõik kodused tööd.
20.03. Kevadine pööripäev. Selle päeva ilm jääb püsima.
25.03. Marjapunapäev. Kevade alguse ja punajoomise päev, naiste püha. Punast (marjavein, ­viin, õlu, mahl või muna) saab tervist ja palged kogu aastaks punaseks. Naised käivad külas, kostiks viiakse puna. Võrumaal tehakse ülepannikooke, et kasvaksid suured kapsapead.
28.03. Urbepäev. Süüakse tanguputru. Urbitakse üksteist, lüües õrnalt urvaokstega (võib ka kadaka või kaseokstega) ning tervist, virkust, õnne ja edenemist soovides. Urbijale antakse tasuks muna.
Märtsi või martti (vadja) nimi on laenatud saksa keele vahendusel Rooma kalendrist, kus see oli aasta esimese kuuna pühendatud sõjajumal Marsile. Roomlased omakorda laenasid Marsi etruskidelt, kellel ta oli põllu ja karjajumal.

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?