2/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Suveks putukad hotelli!

Kuidas oleks ühe majaga hoovi peal, mis mõeldud ainult putukatele? Elama võivad siia tulla mesilased, kõrvahargid, lepatriinud… ja muidugi ka herilased, aga sellest pole hullu, et ka herilased tulevad – sellest allpool. Liblikad tulevad ju ka.


Üheksakümnendatel Euroopas levima hakanud idee putukamajast või -hotellist, nagu seda asjandust korruselise ülesehituse tõttu kutsutakse, on jõudmas pisitasa ka Eestisse. Alguse on see idee saanud aiapidajate juurest, kes tahavad häid tolmeldajad paigale meelitada ning kooliaedadest, kus lastele õppevahendina on hotelle üles seatud. Putukamajal on aga olemas ka lihtsalt fännid, kes puhta silmailu ja meelerahu pärast hotelli aeda üles seavad. Üks sellistest on Ea Velsvebel Greenwood, kes Saaremaal Goodkaarma seebikoda peab.

Mul endal pole aega istuda seal hotelli juures, aga lastele meeldib passida ja uurida,” ütleb toimekas perenaine Ea, „ma pole ka suur putukate tundja, aga näen, et neid on seal küllalt, kes hotelli lendavad või ronivad.” Ea sõnul tulevad nende kohviku- või seebikoja külalised tihti ka putukahotelli eraldi vaatama: „See on selline eriline asi järelikult. Kõiki muidugi see ei köida, aga neid, kes heas mõttes lapsemeelsed, neid küll.”

Keda hotellis näeme?
Seest poolt hotelliputukad end vaadelda iseenesest mõista ei lase, kui just ei taha hotelli laiali kiskuda. Putukad poevad sügavale kõrte, telliste või puutükkide sisse, munevad sinna ning seetõttu on aegajalt näha vastseid putukaid esmakordselt oma „pesast” välja ronimas. See on eriti kena vaatepilt kevadeti. Talveti leiavad hotellis paljud endale aga tänuväärse talvekorteri.
Lepatriinudele meeldib reeglina see korruselamu väga – ja aiapidajatel on sellest rõõmu, on ju lepatriinud suured aiakahjurite hävitajad. Kindlasti võime hotellis kohata ka kiilassilmasid oma õhkõrnadel tiibadel lendlemas ning asiseid kõrvaharke ringi sibamas. Mõlemad liigid on head tolmeldajad, samuti mesilased, kes võivad samuti hotelli kolida. „Mina pole küll otseselt putukate lisandumist aeda märganud, sest kolisime siia vaid veidi enne putukahotelli ehitamist 2006. aastal, puudub võrdlus,” tunnistab Ea, „aga seda ütlen küll, et meil on väga palju liblikaid aias lendlemas!” Nende kaunite olevuste rohkuse üle on Eal hea meel.

Ja siis muidugi need herilased…
„Meil on need tavatüütused ikka herilased,” nendib Ea. „Enne oli meie majal õlekatus, oi, neid oli siin palju! Nüüd panime rookatuse peale ja algul kadusid nad ära, aga taas on herilased hakanud tagasi tulema,” räägib Ea, kes on kolla-musta triibulisi maiasmokki ka õlgede ja rooga täidetud hotellis märganud. „Augustis on neid eriti palju,” ütleb ta.
Mida siin kosta: muidugi tulevad herilased ka hotelli! Aga olgem ausad, herilased tulevad niikuinii. Kus ikka moosi keedetakse või ploomipuud kasvavad, pole pääsu. On neid siis nüüd mõni rohkem või vähem hotelli tõttu, pole oluline.
Putukahotelli pidamise kõige suurem põhjus on tähtsam: aia tervis ja liigirikkus. Potipõllumehed teavad ju, et putukad ise on need kõige odavamad aiakahjurite hävitajad ja taimede tolmeldajad. Ja eks herilasedki ole hea suutäis omakorda lindudele, kes meie kõrvu lauluga paitavad. Putukahotellid on just Euroopa paljudes paikades levinud, kuna sealne putukavaesuse probleem on kohati terav: aiamaad asuvad linnadevahelisel alal ja selliseid vanu metsi on vähe, kus üks vana ront ka rahulikult laguneda tohib. Eestis on küll mets tihti kohe aia taga, kuid inimene armastab meilgi kõik pehkivad puutüved „ära koristada”.

Millal ehitada
Aastaaegade mõttes pole kunagi liiga hilja putukahotelli ehitamiseks, kuigi parim aeg on just varakevadel, sest sooja aja tulekul toimub hotellis sebimist rohkem. Ja kuna see on hotell, mida koristama ei pea, jääb see aastateks seisma ja liike võib aeda aina juurde tulla. Peaasi, et hotell ei seisaks otse maapinnal, vaid veidi kõrgemal – siis ei pääse vihmapritsmed ja muu niiskus ehitist mädandama.
Samas ei pruugi ju putukate aeda meelitamiseks uhket hotelli meisterdada, võib ka lihtsalt puutüki sisse jämedad augud puurida ja pakud tugeva traadi abil kuhugi üles riputada. Mesilased peaksid siis kindlasti sinna elama tulema ja aeda oma sumisemisega rikastama. Head ehitamist!

Putukahotell kui VIP-kohtade juurdeloomine

Kommenteerib entomoloog Jaan Luig:
Putukahotell on ilus nimi, mis viitab sellele, et paljud putukad kasutavad putukate elus vajalikeks asjaajamisteks inimese loodud kohti pesaehitamiseks, ajutiseks varjeks, talvitumiseks, üksteisega kohtumiseks, päikese käes soojendamiseks ja paljudeks muudeks tegevusteks. Toidubaas on veel eelkõige, nö peatus- või kodupaiga läheduses. Tegelikult on see vastastikune suhe kogu aeg toiminud, niikaua, kuni inimene on loodust muutnud, kuid mitte veel liiale läinud ülekasutamise ja kultiveerimisega.
Putukahotell on tegelikult väike mudel sellest, mida looduslikest materjalidest – palgid, roog, savi – ehitisi, rajatisi ja piirdeid tehes on inimene putukatele enese teadmata ammu pakkunud. Lisaks sellele, mida nad looduslikes tingimustes leiavad ja kasutavad. Savisein näiteks on väike inimese loodud savise kaldaastangu „mudel”. Rookatus oma hulga aukudega ja samuti palksein on metsas tuulemurrus tekkinud häilu kuivanud puutüvede puiduputukate tühjade vastsekäikude n-ö paks kontsentratsioon. Seal võivad pesitseda nii mesilased, täpsemalt erakmesilased ja -herilased. Viimased on meile hästi tuntud ja mõnikord pisut tüütavate ühisherilaste maa- ja metsaherilaste ning suurima herilase, vapsiku, ehk rahvakeeli ka vaablase vähem tuntud ja märgatud sugulased.
Peamiselt just „hotelli” aukudes ja õõnsustes pesitsevate mesilaste ja herilaste pärast sarnase hotellinduse idee on üldse tekkinud. Et seal võivad peatuda ajutiselt või pikemalt ning talvituda või puhata ka lepatriinud, kõrvahargid, liblikaröövikud (nukud, kui nad seda substraati juhtuvad kasutama), on n- kauba peale.
Võiks öelda nii, et mida kenam on üks talukoht putukate „hotellina”, seda enam on see harmoonias looduse ja selle koha pidajate, inimestega. Ja vastupidi – lisahotellivõimalusi ehk VIP-võimalusi juurde luues teadvustame seda seoste ahelat, meid ümbritsevate pisiloomade rikkust ja elustiili. Ning oleme teadvel ja õpetame teistelegi.
Hotell, aga mitte ööbimiseks! Nimetus „hotell” on tegelikult veidi eksitav, kuna putukas ei lähe sinna ööbima, nagu loom oma urgu, vaid muneb sinna või talvitub. Nii et pigem on tegu sünnitusmaja või talvekorteriga.

Meie aia kuuejalgsed
Nii mesilased kui herilased, olgu nad siis erak- või ühiselulised, tolmeldavad taimi. Mesilased on ses mõttes spetsiifi lisemad kui herilased. Liblikad, külastades õisi, tolmeldavad neid samuti. Ka sipelgad, kõrvahargid, lepatriinud ja teised mardikad kannavad õietolmu edasi. Kogu see seltskond osaleb omavahelises kommunikatsioonis. Herilased jahivad teisi putukaid, peamiselt vastsetena, lepatriinude elutsüklit ja toidubaasi teavad ka kõik. Liblikaröövikud toituvad taimede rohelistest osadest, valmikud ehk liblikad aga õite nektarist. Röövikute parasitoidid, kiletiivalised, kes hoiavad tasakaalu ühte otsa, vajavad nii peremeeslooma, liblikaröövikut, kui õitsevaid taimi, et juua nektarit valmikuna. Mõned herilase- ja mesilaseliigid vajavad teisi liike, kelle pessa kogutud toiduvarude arvelt oma järglaskond üles kasvatada.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet