Mis on taskusoojendi ja kuhu see panna? Kas võtta rattamatkale kaasa kindad või hoopis ülipika varrukaga pluus?

Rattasõit on tunduvalt kiirem liikumisviis kui jalgsi, seetõttu on tuulefaktor oluline. Eriti siis, kui õhutemperatuur on jahedam ja sajab vihma. Ja nii võib ka matkal juhtuda.

Ilmastikukindlad riided
Jaheda ja tuulise ilmaga on ka ratturile sobivaim kihiline riietumisstiil – kõige alla kehast higi eemaleviiv pikk pesu (või siis suvine liibuv rattariietus), kehasoojenduseks fl iis või softshelljakk (-vest) ja peale vihma- ja tuulekindel, kuid hingav jope. Vastavalt ilmastikule jäägu võimalus kiirelt mingi kiht eemaldada või juurde panna, nii saab tagada väga kiiresti mõnusa olemise.

Matkapesu
Külmatunne tekib siis, kui niiske kehaga jäädakse tuule kätte. Pesu eesmärk on hoida aga keha alati kuivana. Tänapäeval on pesu saadaval üsna laias valikus: tuntuimad neist on võrkpesud fi rmadelt Brynje ja Aclima, tihedama koega sportpesud firmadelt Aclima või Helly Hansen, ning meriinovilla sisaldavad erinevate suusafi rmade pesud.
Keha soojenduseks sobivad tavaliselt fliis-, sulejakk või -vest, jalgratturile sobivaim on kaasaegne softshell fliisjakk, mis on tavaliselt ka tuultpidav ning vetthülgav. Tavaline pehme ja soe fliismaterjal on tuttav igale inimesele, kuid on olemas ka termoregulatsiooniga fliise (ThermalBalance), tuulekindlaid (Windblock, Windstopper) ja mikrofliisi. Tuulekindlus on saavutatud membraanikihi lisamisega. Tulemuseks on tavalisest fliismaterjalist jäigem ja pealt siledapinnaline materjal – softshell, mis hea tuulepidavuse tõttu sobib kasutamiseks ka iseseisva jopena.

Ilmastikukindlad pealisjope ja -püksid
Kasutatakse Evenit, GoreTexi ja analoogilisi tekstiilmaterjale (Sympatex, Ceplex). Nende pealiskihi all olev membraanikiht ei lase läbi veetilka, kuid higiaur pääseb välja. Selliste jopede-püks te ostmisel jälgige, et õmblused oleksid kindlasti teibitud.
Rattasõitja jope seljaosa peab kindlasti katma ka istmikku seljalt allavoolava vihma eest. Kasutada tuleks kas pikema lõikega või siis pikendatud seljaosaga jopet. Sportlik rattajope on pigem lühema kehaosaga, kuid eriti pika sabakumerusega. Jälgige, et selle varrukad oleksid hästi pikad. Hea, kui külma ilmaga katab varrukapikendus käelaba vähemalt pöidlani. Kattepükstele on vaja Cordura-materjalist tugevdusi istmikuosale ja säärte alaosa sisekülgedele. Soovitav on, et laiu säärteotsi saaks tõmbluku või takjapaelaga ümber sääre kinni tõmmata. Pikemal rattasõidul on mugavad ka istmikupaksendused.

Soojenduskihid
Ratturi soojenduskihiks sobib kasutada pikki dresse, mille esipool on kaetud tuultpidava kilematerjaliga, kuid seljaosa eriti kehakuju järgiv ja elastne (kuid hingav) tekstiil. Sarnaseid dresse saab kasutada nii kepikõnniharrastaja kui ka suusataja.
Külmal kevad-sügisel rattaga sõites ei tohi unustada, et rattaasendist sõltuvalt hakkavad eelkõige külmetama ja saavad märjaks just käelabad, randmed ja põlved. Kui põlvi katavad kattepüksid, siis käte kaitseks tuleb kasutada kindaid. Rattakinnaste peopesas on pehmendavad padjakesed põrutamise kaitseks. Kui sooja ilmaga kasutatakse tavaliselt lõigatud sõrmeotstega kindaid, siis külma ilmaga tuleks kasutada täispikkuses sõrmikuid või kindaid, kus sõrmed kahekaupa koos on.
Kiiver on rattasõitjaile kohustuslik, kuid ei tohi unustada, et ka sealt puhub läbi tuul ja sajab läbi vihm. Soovitav on kasutada kiivrialuseid tuulekindlaid fliismütse või buffi. Tugeva saju korral tuleb kasutada vihmakindlat kiivrikatet.
Rattakingad – ülikerged ja õhukesed jalatsid, soojal ajal kõige õigem valik rattasõiduks. Kuid külma ja vihmaga tuleb needki katta näiteks neopreenist jalakaitsetega. Talla või päka alla on jäetud vastavad avad pedaalile kinnituseks. Ja varvaste soojendamiseks sõidu ajal pange jalga siis ka villasisaldusega spordisokid. Rattakingad pole aga ette nähtud käimiseks. Seetõttu on matkal igati sobivad kerged, jäigema tallaga matkajalatsid. Jalga saab pedaalidele fikseerida korvidega. Kui on soov tingimata sportpedaale kasutada, siis firma Keen näiteks teeb ka spetsiaalseid vabaaja rattajalatseid, mille „klipid” saab ära võtta.

b>Taskusoojendajad ja prillid Külmal ajal on abiks tagataskus olevad keemilised taskusoojendajad, mis paki murdmisel/ mudimisel teatud aja jooksul sooja annavad just sellele kehaosale, kuhu soojendaja pannakse (jalatsisse, kindasse, taskusse või seljale).
Rattasõitja ei tohiks unustada ka spordiprille, mis kaitseva silmi nii päikese, vihma, tuule kui ka lendleva prahi ja putukate eest. Head spordiprillid reguleerivad ennast vastavalt UV kiirguse tasemele, töötades hästi nii ereda päikesepaiste kui uduga.
Igatahes jääb soovida toredat rattaretke ükskõik millise ilmaga!