Sõstrad on küllap meie marjaaedade kõige levinumad ja küllap ka kõige armastatumad marjapõõsad. Kes meist ei mäleta naudingut, kui põõsalt nopitud päikesesoe marjakobar suhu tühjaks tõmmata. Olgu selleks punaste sõstarde karge hapukas või mustade sõstarde tummine magus maitse – küpseid marju kandva sõstrapõõsa juurest ei suuda niipea lahkuda ei täiskasvanu ega laps. Ja ega sõstardel vaid marjad naudingut paku – mustsõstra lehtedest tehtud tee kuulub rohutee-lembese inimese suvemenüüsse sama loomulikult kui sügisesed marjad.

Loomulikult pole inimesed ainsad, kes
sõstrapõõsastest lugu peavad. Kusjuures
enamik sõstrapõõsaste külalisi polegi mitte
niivõrd marjahuvilised. Otse loomulikult
on suur hulk sõstral peatuvaid mutukaid
selliseid, kes marjapõõsal vaid hetkeks
puhkama jäävad, et siis kiiresti edasi toimetada.
Nii võib sõstra okstel ja lehtedel
maanduda nii liblikaid kui ka linde, kellel
põõsa suhtes otsene huvi puudub.