3/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Nabala – rohkem kui Nõiakaev

Mis asja me seal Nabalas ja Tuhalas õieti kaitseme? Nõiakaevu, jah, aga peale kaevu on veel hulk hiiepaiku ja pühasid allikaid, mida Tammiku karjääri rajamine mõjutaks. Koos Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia laureaadi Paevanaga matkasime mööda põliseid pühapaiku, kuna ta oma intervjuudes kaevanduse teemal palju sõna võttis. Jätsime sedapuhku Nõiakaevu täiesti kõrvale.

Kämbla allikas – teeäärne pühapaik
„Olgu millise kultuuri pühapaik tahes, ma teen seda alati,” ütleb Rein mütsi kätte võttes, „pühapaiga juures paljastan pea.”

Kämbla allikas asub otse suure tee lähedal, nii et hea on autoga „treppi sõita”. Käiakse siin palju, jälgi on näha kõikjal. Allika põhjas „keeb”, mullid tõusevad pinnale, nagu oleks tegu väikese geisriga, ent allikavesi on ise loomulikult jääkülm, käsi hakkab kohe valutama, kui üritad pudelit veega täita ja sõrmed on minutikese allikas. Veesilm asub ise justkui väikeses lohus, pisut kõrgem paeplatoo paistab selja taha jäänud auto juurest aga selgesti kätte. Rein vaatab paeplatood ja raputab pead: „Kämblal on hästi näha, kui kõrgel on siinkandis põhjavesi, praktiliselt pinna all.” Allikas on selle tunnuseks.
Hiljem toimetuses istudes võrdleme huviga Kämbla vett tavalise pudeliveega. Kämbla vesi on meeldivam, kuigi see on ju maitse asi muidugi. Aga kõik kolm vett maitsnud inimest kasutavad sõna „siidine”. Ja kuidagi magus.

Silmaallikale mööda vana taliteed
Silmaallikale minekuks tuleb umbes 500 meetrit liikuda mööda vana taliteed, mida Mahtra mehedki omal ajal olla kasutanud. Praegu on see rada veidi võsastunud, ent kui teeäärsest tihnikust lõpuks kõrvale keerame, kaob küll tihe võsa, ent maapind hakkab jalge all lirtsuma. Omal ajal pidid inimesed siia allikale küll läbi suurte raskuste jõudma, maapind oli kindlasti veelgi vesisem ja pokumättaid täis, sest polnud sirget kanalit, mis allikavett endasse juhib. „Kui nii palju vett tuleb, tähendab, maa on vett täis,” ütleb Rein. „Kaevandama peaksime minema sinna, kus on ikka kuiv. No milleks tulla siia? Paekaevandus siin on mõttetu,” lisab ta. Asume tulevasest Tammiku karjäärist pooleteise kilomeetri kaugusel. „Lõhed on ju maapinnas,” meenutab Rein. „Ja olen veendunud, et lõhed on jääajaeelsed, ent neid on vähe uuritud. Siinkandis pole ammu enam korralikke geoloogilisi uuringuid tehtud.”

Kataveski hiiekadaka juures
Hiiekadaka juurde sammudes märkame, et maausulised on sidunud okstele lindikesi. Oksad on kõrgemal kui tavalise kadaka puhul oleme harjunud, see on iidvana puu.
Kadakas ise seisab keset põldu, põld on väga klibuline. „See klibu on peaaegu ainult ühest kivimikihist pärit: Saunja peitkristalne mudalubjakivi. Näitab, et paepõhi on lähedal. Siin tohiks ka ainult mahepõllumajandust viljeleda, kuna lõhede kaudu jõuab kõik põhjavette,” lisab Rein.
Kaevandus kadaka elu otseselt muidugi ei häiriks, aga küsimus on selles, et Nabala on rohkem kui Nõiakaev, paljud teised allikad, mis asuvad plaanitavale karjäärile lähemal, on ohus. „Ma arvan, praegu ei tohiks looduslikke paiku enam kaevandusteks teha, vaid minna sinna, kus juba on rikutud,” arvab Rein.
„Milleks üldse luua hiigelkaevandusi?” esitab Rein küsimuse. Tema sõnul võiks need ajad nüüd möödas olla. „Väikesi karjääre saame aga kasutusele võtta eeldusel, et me ei aja taga meeletut kasu, vaid tasakaalu.”



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet